Immutus pikendab puidu iga

OÜ Hansacom müügijuhi Aare Pilve sõnul on süvaimmutus kõige targem valida juhtudel, kus puit peab eriti kaua vastu pidama. ?Sinna alla kuuluvad näiteks elektrimastid, mis peavad vastu pidama 60 aastat ja palkmajade alustalad, mille püsivus võrreldes tavaimuga on kuuekordne,? rääkis Pilv.

Puidu pikaealisuses pole mingit saladust, immutamiseks kasutatakse autoklaavset meetodit, kus kemikaal viiakse puitu vaakumi- ja survefaasist koosnevas immutustsüklis.

AS Kestvuspuit tootmisdirektor Taavi Saar räägib, et kemikaalides, mida nemad puidu immutamiseks kasutavad, sisaldub põhiliselt vaske, kroomi ja arseeni. Seega on Saare sõnul tegemist küll mürkidega, kuid puit ise inimese tervisele ohtlik pole, kui seda ei põletata.

Põhiliselt immutatakse Eestis mändi, mille maltspuit on läbiimmutatav. Puitmaterjali algniiskus peab olema alla 25. Kuusk, mida Eestis samuti ehitamisel palju kasutatakse, on aga raskesti immutatav puiduliik.

Mõned immutuskemikaalid võivad aja möödudes immutatud puidust ümbritsevasse elukeskkonda tungida ja sellest tulenevalt võib kaasneda kõrvalise tähtsusega kontakt nahaga antud materjali kasutamise hetkel.

Immutatud puit on töödeldav nagu tavaline puit. Kõik vajalikud mehhaanilised töötlemised peaks võimalikult suures mahus ära tegema juba enne puidu immutamist. Puidu lõhestumise vältimiseks võiks puurida naelade ja kruvide augud juba ette.

Süvaimmutatud puit on pikaajalise vastupidavusega materjal, mis peab vastu ka välitingimustes. Seetõttu on vajalikud kõrge kvaliteediga roostevabad kinnitusvahendid, nagu naelad, kruvid, poldid jne. Parimaks lahenduseks on kuumtsingitud või teised kinnitusvahendid, mis on pikaajalised ja ettenähtud kasutamiseks just välitingimustes.

Immutatud puidu otsene kontakt alumiiniumiga pole soovitatav ja võimaluse korral tuleks seda vältida. Juhul, kui see on vältimatu, peaks arvestama, et immutatud puidu ja alumiiniumi (nt aknaraamid, mööbel jne) toodete vahe oleks minimaalselt 6 mm.

Kuna puidu immutamisel on sisuliselt kasutatud mürke, siis on mitmeid asju, mida ASi Kestvuspuit kodulehekülje andmetel süvaimmutatud puidu puhul kindlasti silmas peaks pidama. Esiteks tuleks puidu saagimisel kanda tolmumaski ja kaitseprille ning igasugusel immutatud puiduga töötamisel kanda kaitsekindaid.

Pärast puiduga töötamist tuleb ära korjata kogu saetolm ja muu ehituspraht ning seda ei tohi põletada ega huumuseks kasutada.

Pärast immutatud puiduga töötamist tuleb kõik katmata kohad hoolikalt puhastada. Töö ja vabaaja riideid koos ei pesta.

Kestvuspuit ASi tootmisdirektori Taavi Saare sõnul hakkavad järgmisel aastal kehtima uued nõuded, mille kohaselt puiduimmutustoodetes enam arseeni kasutada ei tohi. ?2004. aastal peame selle tõttu uued immutusvahendid kasutusele võtma,? lausus Saar. Mida täpselt kasutama hakatakse, ei osanud Saar veel öelda.

OÜ Hansacom müügijuhi Aare Pilve sõnade kohaselt on arseeni sisaldavaid immutusvahendeid maailmas kasutatud juba seitsekümmend aastat. ?Selle aja jooksul ei ole tuvastatud ühtegi juhtu, kus puiduimmutusvahendid õige kasutusviisi korral kellegi tervist oleksid kahjustanud,? rääkis Pilv.

Pilv selgitas, et umbes 12-13 aastat tagasi hakati katsetama arseenivabasid süvaimmutusvahendeid. ?Järgmise aasta 1. juunist alates on arseeni sisaldavad vahendid keelatud,? täpsustas Pilv. ?Siis peame üle minema uute ainete kasutamisele.?

Amello Grupi tooted on põhiliselt valmistatud Eestis kasvatatud õlilinast. Linaõlitooted on välja arendatud kaitsmaks puitpindu niiskuse, hallituse ja teiste välis-mõjude eest. Linaõlitoodete plussiks on see, et need sobivad ka sisetingimustesse.

Amello Grupi turundusjuhi Rauno Ollema sõnul saab inimene linaõlitoodete puidule kandmisega ise hakkama ning ei pea professio-naali palkama. Silmas tuleb pidada vaid seda, et pealekantav kiht oleks piisavalt õhuke, muidu ei jõua see puidusse imenduda.

Linaõlitoodete miinuseks on see, et nad ei kaitse puitu nii hästi kui süvaimmutus. ?Kõige paremaks variandiks oleks puit kõigepealt süvaimmutada ning hiljem lina-õliga katta,? rääkis Ollema. ?Sellisel juhul läheb kogu protsess aga juba suhteliselt kalliks.?

Autor: Maria Rähn