Leedu maffiaskandaal ei peata presidendi välisvisiite

Paksas eitab kategooriliselt süüdistusi sidemetes allilmaga ning nimetab julgeolekuteenistuste tegevust poliitilise vandenõuga tema vastu. Seda enne olulisi visiite Berliini, Brüsselisse ja Washingtoni, kus on plaanis arutada Leedu tulevikku Euroopa Liidu ja Nato liikmena, vahendab Läti venekeelne uudisteportaal Delfi.

Eile pidas Leedu parlament erakorralise istungi, kus arutati süüdistusi, et presidendi administratsiooni kõrged ametnikud võivad olla seotud Venemaa organiseeritud kuritegevusega. Süüdistused on pärit Leedu julgeolekuameti raportist, mis lekitati nädalavahetusel Leedu ajakirjandusele. Seal on keskmes presidendi julgeolekunõunik Remigijus Acas ja ärimees Juri Borissov, kes annetas Paksase presidendikampaania rahastamiseks 1,2 miljonit litti. Julgeolekuteenistuse on salvestanud kõnelused, kus nimetatud isikud kõnelevad väidetavate Vene allilma esindajatega. Eile Leedu parlamendis ette mängitud lindil kõnelesid Acas ja Borissov sellest, kuidas nad ootavad Paksaselt poliitilisi teeneid.

?See on Leedu Watergate,? ütles endine peaminister Andrius Kubilis.

Mitmed saadikud nõudsid Paksase tagasiastumist, vahendab AP, Paksas ise keeldus kommentaaridest. Enamik poliitikuid oli siiski valmis seisukohavõtuga ootama, kuni avalikustatakse ametlikud uurimise tulemused. Leedu peaprokuratuur algatas eile kriminaaljuurdluse Borissovi suhtes, et selgitada välja, kas tegemist oli Paksase ?anta?eerimisega.

Peaminister Algirdas Brazauskas kaitseb Paksast, kinnitades, et presidendi vastu raportis süüdistusi ei ole ning Paksase süüdistamine sidemetes maffiaga on alusetu.