Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Septembris suurenes import oluliselt

    2003. aasta augustiga võrreldes suurenes septembris import 19%, kinnitas statistikaamet.

    Import sisetarbimiseks suurenes 14%, kaupade sissevedu Eestis töötlemiseks suurenes 44%. Võrreldes 2002. aasta septembriga oli import 2003. aasta septembris 17% suurem.
    Euroopa Liidu riikide osatähtsus impordis oli septembris 53% (augustis 52%) ja SRÜ riikide osatähtsus 14% (augustis 16%).
    2003. aasta augustiga võrreldes suurenes peamiselt masinate ja seadmete (619 miljoni krooni võrra), tekstiili ja tekstiiltoodete (164 miljoni krooni võrra), metalli ja metalltoodete (96 miljoni krooni võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (79 miljoni krooni võrra), keemiatööstuse tooraine ja toodete (78 miljoni krooni võrra), kummi- ja plasttoodete (63 miljoni krooni võrra) ning mineraalsete toodete (52 miljoni krooni võrra) sissevedu. Olulist impordi vähenemist ei olnud mitte üheski kaubarühmas.
    Eesti väliskaubanduse käive põhikaubandussüsteemi järgi oli 2003. aasta septembris esialgsetel andmetel 13,6 miljardit krooni, sellest eksport 5,4 miljardit krooni (40%) ja import 8,2 miljardit krooni (60%), teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 2,7 miljardit krooni (augustis 1,8 miljardit krooni).
    2003. aasta augustiga võrreldes suurenes eksport 9%. Normaaleksport (eksport, milles pole arvesse võetud taasväljavedu pärast töötlemist ja väljavedu töötlemiseks) kasvas 8%. Kaupade väljavedu pärast Eestis töötlemist suurenes 11%. Võrreldes 2002. aasta septembriga oli eksport 2003. aasta septembris 9% suurem.
    Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli septembris 68% (augustis 64%) ja SRÜ riikide osatähtsus 7% (augustis samuti 7%).
    2003. aasta augustiga võrreldes suurenes oluliselt masinate ja seadmete (132 miljoni krooni võrra), puidu ja puittoodete (69 miljoni krooni võrra), tekstiili ja tekstiiltoodete (59 miljoni krooni võrra) ning transpordivahendite (31 miljoni krooni võrra) väljavedu. Vähenes ainult metalli ja metalltoodete (13 miljoni krooni võrra) eksport.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Energiasalve eestvedaja: seitse soovitust uuele valitsusele, mida energeetikas muuta
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.