• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüsseli trahviähvardus on tõeline sigadus

    Euroopa Liit (EL) ähvardab Eestit trahvida kuni miljardi krooniga, sest enne liitumist varuvad Eesti toiduainetööstused toormena kasutatavaid toidukaupu, mis liitudes tänu tollimaksule kallinevad. Valitsus koostab tegevuskava, millega loodetakse karistusest pääseda või siis trahvisummat vähendada.
    Äripäeva hinnangul naeruvääristab EL ise trahvinõuet esitades ja varude hävitamist nõudes oma majanduspoliitikat ning näitab, et euroliidus eelistatakse tarbijatele valitud sektoris tegutsevate tootjate huve.
    Toimetust häirib see, et Eestit karistatakse tegevuse eest, mis pole ebaseaduslik ja mida me teeme enne liitumist. See, et Eesti ettevõtjad ostavad kolmandatest riikidest toorainet, ei ole salakaubandus.
    EL kaitseb tootegruppe vaba konkurentsi eest, mille tulemusena on nende toodete hinnad ELis kunstlikult kõrgeks aetud. Selleks, et euroliiduga liituva Eesti ettevõtjad ja tarbijad saaksid kohe 1. mail tunda ELi protektsionistliku majanduspoliitika mõrusid vilju, nõuabki Euroopa Komisjon laojääkide hävitamist. Koostamisel on kaks määrust, millest üks käsitleb suhkrut ja teine ülejäänud põllumajandussaadusi. EL kardab, et liituvate riikide ettevõtjad võivad saada ühisturul lühikeseks ajaks konkurentsieelise, sest saavad kasutada odavamat toorainet. Näiteks meie Kalev valmistab ka pärast liitumist mõni aeg oma maiustusi odavalt varutud Ukraina suhkrust.
    Eestil on valida mitme halva tegevusskeemi vahel. Üks võimalus on kehtestada ennetavalt osadele kaupadele täiendavad tollid ehk ajada hinnad kõrgeks juba enne liiduga ühinemist ja nii muuta tooraine varumine mõttetuks. Teine võimalus on lõpetada enneaegselt vabakaubandusleping Ukrainaga. Veel on võimalik kiiresti muuta kehtivaid seadusi, et saaks hakata trahvima laopidajaid või siis neid ettevõtjaid, kes põllumajandussaadusi varuvad. Jääb ka võimalus lihtsalt nõutav trahv ära maksta. Viimane variant tundub valitsusele olevat kõige keerulisem, sest riigieelarves pole trahvinõudega arvestatud.
    Ukrainaga vabakaubanduslepingu kiirkorras lõpetamine on vale, sest ettevõtjad pole oma tegevuses sellise stsenaariumiga arvestanud. Sama kehtib tollimaksude kiire kehtestamise kohta. Nende sammudega saaksid kannatada ka need ettevõtjad, kes ei tegele varude kogumise ning spekuleerimisega. Ettevõtjate trahvimine toob kaasa ebaõiglust, sest konkreetsete kaubagruppide sisseveo suurenemine võib, aga ei pruugi olla tingitud liitumisest.
    Sanktsioonid Eesti suhtes tunduvad praegu kindlad ja neist meil pääsu ei ole. Kui me ei ole nõus trahvi maksma, siis vähendab EL lihtsalt vastavalt Eestile mõeldud abiraha. Äripäeva arvates olekski see kõige parem lahendus. Loobume trahviga võrdses summas euroabist ja igasugune seaduste muutmine ning ladude inspekteerimine kaob päevakorralt.
    Brüsseli ähvarduse muudab tragikoomiliseks see, et suurem osa suhkrust eksporditakse Eestisse EList, sest tänu ekspordidotatsioonile on ELis toodetud suhkru hind maailmaturul madal. Seega saame karistada Brüsseli enda turgu solkiva majanduspoliitika eest.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.