Brüsseli trahviähvardus on tõeline sigadus

Euroopa Liit (EL) ähvardab Eestit trahvida kuni miljardi krooniga, sest enne liitumist varuvad Eesti toiduainetööstused toormena kasutatavaid toidukaupu, mis liitudes tänu tollimaksule kallinevad. Valitsus koostab tegevuskava, millega loodetakse karistusest pääseda või siis trahvisummat vähendada.

Äripäeva hinnangul naeruvääristab EL ise trahvinõuet esitades ja varude hävitamist nõudes oma majanduspoliitikat ning näitab, et euroliidus eelistatakse tarbijatele valitud sektoris tegutsevate tootjate huve.

Toimetust häirib see, et Eestit karistatakse tegevuse eest, mis pole ebaseaduslik ja mida me teeme enne liitumist. See, et Eesti ettevõtjad ostavad kolmandatest riikidest toorainet, ei ole salakaubandus.

EL kaitseb tootegruppe vaba konkurentsi eest, mille tulemusena on nende toodete hinnad ELis kunstlikult kõrgeks aetud. Selleks, et euroliiduga liituva Eesti ettevõtjad ja tarbijad saaksid kohe 1. mail tunda ELi protektsionistliku majanduspoliitika mõrusid vilju, nõuabki Euroopa Komisjon laojääkide hävitamist. Koostamisel on kaks määrust, millest üks käsitleb suhkrut ja teine ülejäänud põllumajandussaadusi. EL kardab, et liituvate riikide ettevõtjad võivad saada ühisturul lühikeseks ajaks konkurentsieelise, sest saavad kasutada odavamat toorainet. Näiteks meie Kalev valmistab ka pärast liitumist mõni aeg oma maiustusi odavalt varutud Ukraina suhkrust.

Eestil on valida mitme halva tegevusskeemi vahel. Üks võimalus on kehtestada ennetavalt osadele kaupadele täiendavad tollid ehk ajada hinnad kõrgeks juba enne liiduga ühinemist ja nii muuta tooraine varumine mõttetuks. Teine võimalus on lõpetada enneaegselt vabakaubandusleping Ukrainaga. Veel on võimalik kiiresti muuta kehtivaid seadusi, et saaks hakata trahvima laopidajaid või siis neid ettevõtjaid, kes põllumajandussaadusi varuvad. Jääb ka võimalus lihtsalt nõutav trahv ära maksta. Viimane variant tundub valitsusele olevat kõige keerulisem, sest riigieelarves pole trahvinõudega arvestatud.

Ukrainaga vabakaubanduslepingu kiirkorras lõpetamine on vale, sest ettevõtjad pole oma tegevuses sellise stsenaariumiga arvestanud. Sama kehtib tollimaksude kiire kehtestamise kohta. Nende sammudega saaksid kannatada ka need ettevõtjad, kes ei tegele varude kogumise ning spekuleerimisega. Ettevõtjate trahvimine toob kaasa ebaõiglust, sest konkreetsete kaubagruppide sisseveo suurenemine võib, aga ei pruugi olla tingitud liitumisest.

Sanktsioonid Eesti suhtes tunduvad praegu kindlad ja neist meil pääsu ei ole. Kui me ei ole nõus trahvi maksma, siis vähendab EL lihtsalt vastavalt Eestile mõeldud abiraha. Äripäeva arvates olekski see kõige parem lahendus. Loobume trahviga võrdses summas euroabist ja igasugune seaduste muutmine ning ladude inspekteerimine kaob päevakorralt.

Brüsseli ähvarduse muudab tragikoomiliseks see, et suurem osa suhkrust eksporditakse Eestisse EList, sest tänu ekspordidotatsioonile on ELis toodetud suhkru hind maailmaturul madal. Seega saame karistada Brüsseli enda turgu solkiva majanduspoliitika eest.

Autor: ÄP