Peeter Raidla • 6. november 2003 kell 22:00

Ehitusmaterjalide tootmine kasvab koos ehitusturuga

Kui ASi Krimelte kommertsdirektor Jaanus Paeväli ütles veel sel kevadel, et nende ettevõtte peaaegu kahekordne käibe kasv oli neile endalegi üllatuseks, siis nüüd ta enam selle üle nii väga ei imestagi.

?Meie põhikliendid asuvad areneval turul ? Venemaal ja Ukrainas ? kus üha laienev ehitustegevus nõuab meie toodangut aina juurde. Ekspordiks läheb meil jätkuvalt 90 protsenti toodangust,? põhjendas Paeväli Krimelte häid tulemusi. ?Samas oleme oluliselt laiendanud ka meil toodetavate silikoonide ja hermeetikute nomenklatuuri, et arvestada ehitaja vajadustega. Et Eesti ehitajad on altid meie uuendustega kaasa minema, siis oleme suutnud paralleelselt ekspordi kasvuga samasuguses tempos kasvatada ka Eesti-sisest käivet.?

ASi E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet on oma ettevõtte käibe pidevat tõusu põhjendanud samuti ehitusturu kasvuga, mis sel aastal on olnud 15 protsendi ümber.

?Aasta algus läks meil hästi käima, koos turu kasvuga kasvas ka meie käive. Samas on tulemas talv, mil ehitustegevuseski on märgata jahenemist,? kommenteeris ta E-Betoonelemendi üheksa kuu tulemusi.

Järgmise aasta märksõnadeks peab Valbet E-Betoonelemendi jaoks elamuehitust ja tööstushallide rajamist. Ehkki ettevõte on juba ainuüksi selle aasta üheksa kuuga suurendanud seinaelementide tootmismahtu 85 ja mahutielementide tootmismahtu 105 protsenti.

Samas on selge, et ilmaolude tõttu on ehitus ikkagi sesoonne tegevus. Iseäranis väljendub see teedeehituses. Näiteks Rudus Eesti puhul, kus suure osa toodangust moodustab graniitkillustik, avaldub see ka käibe ja kasumi suurtes kõikumistes kvartalite lõikes.

Rudus Eesti ASi juhatuse esimees Toomas Vainola tunnistaski, et käesoleval aastal andis mitmete suurte teetööde edasilükkamine neil tõsiselt tunda. Samas kui killustikku toodeti vähem, siis betooni tootmismaht näitas jällegi kasvutendentsi.

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane tõdes, et Eesti peatne ühinemine Euroopa Liiduga seab ka ehitusmaterjalide tootjate ette mitmeid tõsiseid probleeme. Seda enam, et ka Euroopas endas on praegu muutuste aeg ? ligi 600 tooterühmade standardist on tänase seisuga valmis veidi üle 100. Neile lisandub veel 1500?2000 katsestandardit, mis näevad ette meetodid ehitusmaterjalide katsetamiseks ja kontrollimiseks.

1. maiks 2004 peavad Eestis olema oma nn teavitatud asutused, sertifitseerimiskeskused ja katselaborid, mis hakkavad välja andma ehitusmaterjalide tootmiseks vajalikke sertifikaate ja lube. Täielik üleminek uutele alustele toimub küll paari aasta jooksul, kuid näiteks kogu Eestis toodetav tsement peab olema juba alates järgmise aasta 1. maist olema varustatud euronõuetele vastava märgistusega.

Hetkel kuum