Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadus külmutas liitumise elektrivõrguga
Eestis tegeleb elektriga valdavalt AS Eesti Energia. Seoses seadusemuudatusega ei saa Eesti Energia enam võrku välja ehitada maaomanikega lihtkokkulepete alusel, vaid peab sõlmima notariaalselt kinnitatud maakasutuslepingud. See tähendab, et kui elektrikaabel läbib kümmet krunti, tuleb kõigi kümne maatüki omanikuga sõlmida notariaalselt kinnitatud kokkulepe. Olukorras, kus notarite arv on piirkonniti piiratud, tähendab see võrguettevõttele mitmekuulisi järjekordi. Ja kui üks omanik nõusolekut ei anna, jääbki asi venima.
Ühed seadusemuudatuse tagajärjel kannatanud on Tallinna piiril Tiskre külje all asuva Taludevahe elamurajooni elanikud. Neil on krundid ostetud, majadki juba aasta aega valmis, aga elektrit pole tänaseni sees. Elektrivõrguga liitumise tähtaeg oli juba aastavahetuse paiku. Liitumise eest laekus Eesti Energiale kogu raha kevadel. Ent elektrit ei tulnud, selle asemel pidi iga elanik oma maja juurde ise organiseerima elektri mõne lähedal asuva ühenduse küljest, makstes selle eest veel tuhandeid kroone. Majade külge ühendatud elektrikilbid on samuti ajutised.
Olukorras, kus Taludevahe elanikud on pärast aasta otsa kestnud janti lootust kaotamas, tunneb elurajooni arendaja, OÜ Vip Holding juht Marek Antoniak end rahulikult. Ta märgib, et on kõik temast oleneva teinud ja raha liitumise eest ära maksnud. Venitaja on Eesti Energia. Eesti Energia ei oska aidata, sest pole teada, millal lahenevad maaküsimused.
Taludevahe elanik Lembit Järve kirjeldab, kuidas ajutine vool katkes kevadel enne munadepühi täpselt munade keetmise ajal. Kaabli oli ühendusest välja kaksanud Eesti Energia. Sellele järgnes kriminaalasja algatamine, sest tuli välja, et elurajooni arendaja soovitatud elektrivõtu kohast oli voolu varastatud. Hiljem, kui elanikud olid käinud politseis aru andmas, selgus, et vargust siiski polnud. Igaüks maksis tarbitud elektri eest raha ära.
Teine pereisa Rainer Erendi on mures, sest Eesti Energiaga sõlmitud ajutised elektrikasutuse lepingud on lõppemas ja elanikud võib taas tembeldada kurjategijateks. ?Leping öeldakse üles ja oleme kogu rahast ilma,? märgib ta.
Eesti Energia pressiesindaja probleemile kiiret lahendust ei näe. Uue seaduse järgi on elektri vedamine samuti ehitus, mida käsitletakse samamoodi nagu mistahes muud ehitust. Maaküsimustes on esile kerkinud nn Andrese ja Pearu sündroom, kus naabrid takistavad üksteisele elektri vedamist. Eesti Energiale ei saa maakasutust anda isik, kes pole oma kinnistut kinnistusraamatusse kandnud.
Et lihtsustada elektriehitiste osas asjaajamist, on Eesti Energia ette valmistanud seadusemuutuse eelnõu ja selle ka esitanud, praegu toimub eelnõu menetlemine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on muutmas mitut valitsuse määrust, et olukord lahendada. Eelkõige vajab lahendamist reformimata riigi maa eest vastutava isiku määramine, määramisel on lepingute sõlmija ehk riigipoolne esindaja. Eesmärk on järgmise nädala lõpuks jõuda muudetud määruste avaldamiseni e-õiguses.