ÄP fototoimetus • 9. november 2003 kell 22:00

Eesti personalijuht täidab juhtkonna tellimusi

Svetlik tegi 24 Euroopa riiki hõlmava personalijuhtimise uuringu, mille põhjal jaotas riigid nelja rühma. Nii nagu on riigid erinevad oma ajaloolis-kultuuriliste, poliitiliste ja muude taustsüsteemide poolest, on riigiti erinev ka inimressursi juhtimine.

Kõige arenenumaks pidas ta personalitööd nn Lääne rühmas, kuhu kuuluvad Inglismaa, ?veits, Belgia, Holland ja Prantsusmaa. Nendes riikides on personalitöötajate professionaalsus väga kõrge, samuti staatus ja positsioon. Samas ei võta nad otsuseid üksi vastu, vaid on suutnud kaasata keskastmejuhid ja töötajad ning levinud on teenuste sisseostmine.

Põhjamaade rühma, kus samuti personalijuhtimine on prestiižne, kuuluvad Norra, Rootsi, Taani ja Soome. Iseloomulik on töötajate kaasamine nii tulemuste hindamisse kui muude oluliste otsuste personalijuhtimise alaste vastuvõtmisse.

Nn Kesk-Lõuna rühma kuuluvad Saksamaa, Austria, Hispaania, Itaalia ja Portugal ning endisest idablokist Sloveenia ja T?ehhi. Personalijuhtimine on nendes riikides nõrgem ja vähem prestiižne kui eelnevates rühmades. Siin ei ole tegemist niivõrd iseseisva funktsiooniga, pigem on personalijuhtimine suunatud just tippjuhtkonna toetamisele. Paindlikkus on väike.

Kõige nõrgemaks osutus personalijuhtimise seisukohalt 4. riikiderühm, nn äärealade rühm, kuhu kuulub Kreeka, Küprose, Bulgaaria, Türgi ja Iirimaa kõrval ka Eesti. Selles rühmas täidab personalijuht ennekõike juhtkonna tellimusi ning personalijuhi positsioon ei kuulu firma prestiižikamate hulka.

Erinevalt Põhjamaadest ja Lääneriikidest ei ole ka töötajatel võimalik kaasa rääkida. Kõik see viitab autoritaarsele juhtimisstiilile.

Rahvusvahelise personalijuhtimise konverentsi ?Inimkeskne juhtimine? korraldas Estonian Business School koostöös PARE ja konverentsikeskusega 6. novembril Tallinnas.

Autor: ÄP

Hetkel kuum