Millise lepingu alusel töötad, juhatuse liige?

Kirjutasime eilses lehes inimesest, kes jäi ettevõtte juhatusest tagasi kutsutuna ilma nii talle lubatud 180 000kroonisest hüvitusest kui ka varasemast töökohast. Ja sel lihtsal põhjusel, et tal ei olnud juhatuse liikme lepingut ? tal polnud kohtus millegagi tõendada, et ettevõtte omanikud lubasid talle hüvitist juhatuse liikme kohalt lahkumisel, samuti ei teadnud ta, et tema tööleping oli lõppenud hetkest, mil ta andis nõusoleku töötada juhatuse liikmena.

Äripäeva meelest saavad ettevõtete juhte kõige paremini kaitsta juhid ise, sõlmides korrektsed juhatuse liikme lepingud ? kui ettevõttel tekivad probleemid või tõuseb tüli omanikega, ei saa omanik tippjuhile niisama ust näidata, vaid ta peab korrektselt ja nii, nagu omavahel kokku lepiti, lepingu ka lõpetama.

Ehkki see, et juhatuse liikmega ei saa sõlmida töölepingut, on niiöelda vana asi - see säte kehtestati töölepinguseadusega juba 1992 ? töötab suur osa meie keskmise suurusega ja väikeettevõtete juhtidest ikka heas usus (vana) töölepinguga. Näiteks tööõigusabi bürood pidava Heli Raidve sõnul tema ligi poolteisest tuhandest kliendist on korralikud juhatuse liikme lepingud vormistatud vaid veerandil. Oktoobris Kontaktkonverentside OÜ korraldatud seminaril tõstis saalitäiest tippjuhtidest vaid paar käe märgiks, et neil on olemas juhatuse liikme leping.

Alles viimasel ajal sagenenud juhtide vahetused ja vaidlused äriseadustiku kavandatavate muudatuste üle, millega justiitsministeerium soovib suurendada juhatuse liikmete vastutust, on toonud selle tõsiasja ilmsiks. See tähendab aga, et suur osa ja peamiselt keskmise suurusega ettevõtete juhatuse liikmeist on argielus üsnagi kaitsetud.

Süüdistada pole kedagi peale iseenda, sest kõige sagedamini on selle põhjus iseenda ?sinisilmsus?. Lihtsalt ei tunta piisavalt seadusi. Karm tõelisus selgub tavaliselt hetkel, mil kaitset kõige enam vaja ? siis, kui käes on ?hüvastijätt? omanikuga.

Siin on omade vitsade keretäis õige valus ? kui lepingut pole sõlmitud, siis ei saa juhatuse liikme kohalt tagasikutsutut aidata ei kohus ega tööinspektsioon, sest sellega, mida olemas pole, ei saa ka midagi vaidlustada ? alus lihtsalt puudub.

Siinkohal on paslik üle korrata mõned juba Äripäevast läbi käinud näpunäited juhatuse liikmeile.

Kui inimene töötab ainult juhatuse liikmena, on tal vaja võlaõigusseaduse alusel sõlmitud juhatuse liikme lepingut ? tööleping, mis sõlmiti näiteks raamatupidajana töötamiseks, kaotab kehtivuse hetkel, mil inimene andis nõusoleku töötamiseks juhatuse liikmena. Kui ta täidab ettevõttes lisaks juhatuse liikme kohustustele ka muid kohustusi ? töötab näiteks edasi raamatupidajana -, on tal vaja kaht lepingut - lisaks juhatuse liikme lepingule ka töölepingut.

Ja ehkki võlaõigusseadus lubab ka suulist lepingut, on igal juhul kasulikum sõlmida kirjalik leping. Ei aidanud ju loo alguses toodud näites suuline lubadus inimest mitte kuidagi.

Autor: ÄP