• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,55
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,55
  • 12.11.03, 00:00

Eesti energeetika tulevik ebaselge

Neid probleeme arutati eelmisel nädalal Tallinnas Põhjala foorumil ?Jätkusuutliku energeetika majandusmehhanismid?, mille olid korraldanud keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Säästva Eesti Instituut ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Paraku jäi saalitäie energeetikateadlaste sõnavõttudest selgusetuks, kuidas need probleemid on kavas lahendada. Strateegilise arengusuuna poliitiline otsus tehakse ilmselt alles aastal 2005. aastal. Nii võibki öelda, et hetkel pole selge, kuidas Eesti end elektriga 15 aasta pärast varustab.
Naabrite peale loota ei saa, sest elektri importimise võimalused jäävad järjest kasinamaks, tõdes Frank Õim majandusministeeriumi energeetikaosakonnast. Nagu ka eilsest Äripäevast võib lugeda, on sademetest suuresti sõltuv Põhjala energeetika sunnitud elektrit sademetevaesel aastal sisse ostma. Ja probleemid süvenevad sedamööda, kuidas Rootsi loobub tuumajaamadest. Lõunanaaber Läti ei suuda juba praegu katta oma vajadusi ja on sunnitud 30% tarbitavast elektrist sisse ostma ning Leedu satub defitsiiti Ignalina sulgemise järel, mis annab 70% Leedu elektrist. Ignalinas moodsa tuumajaama ehitamist ja Eesti võimalikku osalemist selles foorumil ei käsitletud. Ning Venemaa loodeosast pole elektrit varsti võtta, sest sealsed jõujaamad on aegunud ja vajavad suuri investeeringuid. Et neid pole aga eriti võtta, siis taotles Venemaa näiteks hiljuti Sosnovõi Bori aegunud tuumareaktori kasutusea pikendamise luba.
?Järelduseks on, et tuleb ise hakkama saada,? ütles Frank Õim.
Seni on Eesti elektrist lõviosa ehk 90% toodetud põlevkivist. Sellega kaasneb aga suur saastekoormus. Nagu ütles Eva Kraav keskkonnaministeeriumist, andis energeetika eelmisel aastal 97% Eesti õhuheitmetest, 86% jäätmetest ja 23% veesaastast ning kasutas 91% kogu võetavast veest. Nii see kaua jätkuda ei saa, sest EL on andnud Eestile energeetika moderniseerimiseks üleminekuaja aastani 2016.
Põlevkivienergeetika jätkusuutlikkust peavad näitama tuleval aastal Narva elektrijaamades kaks valmivat uuel keevkihttehnoloogial põhinevat plokki. Eelkõige nende põhjal langetataksegi 2005. aastal otsus põlevkivienergeetika kohta, kuid moderniseerimise hind on kõva, nõudes järgmise tosina aasta jooksul vähemalt 40 miljardit krooni investeeringuid.
Põlevkivienergeetika jätkamise suhtes olid teadlased kardinaalselt eri meelt. Kui akadeemik Anto Raukas ütles, et kuna energeetika ei ole lahutatav majandusest, siis Eestis põlevkivienergeetikale tõsiseltvõetavat alternatiivi ei ole. Siis professor Raivo Vilu oponeeris talle ja kutsus üles vabanema põlevkivienergeetika lummusest, sest kulukate ja valede arenguteede valimine võib tema sõnul tulevikus väga valusasti kätte maksta.
Mis oleksid siis muud võimalused? Eesmärk on suurendada taastuvelektri osakaalu brutotarbimises praeguselt 0,3 protsendilt 5,1 protsendile aastal 2010. See eeldab umbes kolm miljardit krooni investeeringuid. Kõige perspektiivikam selles vallas oleks tuuleenergia, aga nagu ütles tuuleenergia liidu juht Jaan Tepp, ei soosi selle potentsiaali kasutamist Eestis praegu kehtiv hinnapoliitika. Ehkki Taanis annab tuul sama palju elektrit, kui Eesti praegu tarbib, leidsid kõnelejad, et Eestis ei ole nii tuuliseid randu kuskilt võtta, samuti vajab see lisavõimsusi, juhuks kui tuult ei ole.
Ühe lahendusena pakuti välja olemasolevate hakkepuidul töötavate soojatootmisjaamade ümberehitamine sooja- ja elektrijaamadeks, kuid sellele seavad piirangud hakkepuiduvarud. Samuti on piiratud turbavarud. Nii et piisavalt suuri taastuvaid energiaallikaid Eestil ei ole. Jääb üle võimalus kasutada rohkem sissetoodavaid energiakandjaid, nagu gaas ja kivisüsi. Kuid ehkki gaas näib perspektiivikas ja loodussõbralik, teeb ettevaatlikuks see, et selle hind on Euroopa Liidus Eesti praegusest hinnast 3?4 korda kõrgem.
Akadeemik Mihkel Veiderma tõdes, et Eesti poliitikud pole energiapoliitikat sisuliselt arutanud. Viidates Põhjamaade eeskujule, kus teadlased koostavad poliitikutele pädevate otsuste tegemiseks põhjalikke analüüse, soovitas ta ka Eesti teadlastel teha energeetikast korralik ülevaade, mis aitaks poliitikutel otsuseid teha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele