11. november 2003 kell 22:00

Naabrusest korterisse leviva müra vähendamine on kulukas

Uues majas korterit ostes on kliendil õigus nõuda infot ruumide heliisolatsiooni kohta. Vanemas majas või otse omanikult korterit ostes tuleb soovi korral mõõtmine ise tellida. Nõudmised eluruumide müratasemele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.

Kui naabrite tekitatav müra hakkab häirima, on akustik Linda Madaliku sõnul võimalik üht-teist ära teha, kuid see on suhteliselt suur ettevõtmine. ?Inimesed hindavad üle võimalusi, kui palju suudetakse seinte müra summutada.

Loodetakse igasugu imematerjalidele ? kes on villa, kes korgi, kes seinavaipade uskuja, aga tegelikult märkab inimese kõrv heliisolatsiooni paranemist, kui muutus on ikka juba mitu detsibelli, ja seda nende vahenditega ei saavuta,? on Madalik kindel. Heli märgatavaks isoleerimiseks tuleb seintesse ja vahelagedesse paigaldada terved kihid ja konstruktsioonid. Ainult lisaplaadiga vooderdamine ei pruugi aidata.

Välismüra vastu aitab akna väljavahetamine, ehkki pakettaken iseenesest ei tähenda tingimata paremat helipidavust. Üldlevinud arvamus, et mida rohkem klaasikihte, seda parem, ei ole päris tõsi. Kolmekihiline ühesuguste klaasivahedega aken ei pruugi müra summutada põrmugi enam kui sama paks kahekihiline aken. Tänavapoolsele toale ei soovita Madalik üldse panna akent, mille heliisolatsioon on väiksem kui 35 dB. Sellisel aknal on küll kolm klaasi, kuid neist kaks on väga lähestikku, kolmas aga suurema vahega.

Glaskeki müügisekretär Kristi Kallaste pakub kõige parema heliisolatsiooni saavutamiseks kahekordset klaaspaketti, millel välise klaasi paksus on 6 mm, sisemisel aga 4 mm ? see isoleerib heli 36 dB. Võimalik on olemasolevale aknale paigaldada lisaraam ja uus klaas. Seda ei saa aga teha ilma aknalauata akna puhul.

Madaliku hinnangul on kortermajades sageli vanale uksele turvalisuse eesmärgil lisatud uks väga tõhus ka heliisolatsiooni mõttes.

Uutes majades projekteeritakse korteritele aga enamasti ikkagi vaid üks uks, mis ei ole isegi spetsiaalsetele akustilistele nõuetele (heliisolatsioon 35 dB) vastates nii helipidav.

Haapsalu Uksetehase müügijuht Riina Paat märgib, et helipidavuse seisukohast on väga oluline ka see, kuidas uks paigaldatakse ning milliste materjalidega seina ja lengi vahed täidetakse.

Kui õhumüra kostab läbi vahelae, on tegelikult ainus tõhus lahendus ripplagi. Seda aga ei taheta tavaliselt niigi madalate lagedega korterile enamasti panna.

Läbi seina kostva müra summutamiseks on vaja lisavooderdust. Ka see võtab ruumi, sest olemasolevale seinale ainult kipsplaadi pealelöömine ei anna kõrvaga kuuldavat erinevust. Paigaldada tuleb kahekordne kipsplaat villavooderdusega, nii et vana seina ja kipsplaadi vahe oleks vähemalt 60 mm. Nii ripplae kui ka seinavooderduse puhul tuleb silmas pidada, et paigaldada tuleb elastsete kinnitustega, õpetab Madalik.

Knauf & Partner OÜ tehniline konsultant Karli Kleemann soovitab vooderduseks paigaldada erikõvad kipsplaadid ja need omavahel ühendada spetsiaalse klammerdustehnoloogia abil. Kui tavabetoonist 15 cm paksuse seina arvutuslik õhumüra isolatsiooni indeks on 53 dB, siis kipsplaadist vooderkattega võib seina helipidavust tõsta kuni 66 dB-ni, selgitab Kleemann.

Esmalt oleks kasu sellest, kui ülemine naaber paneks põrandale vaiba või elastsel alusel rullmaterjali. Teiseks on olemas sammumüra vähendamiseks mitmeid matte, mis põhinevad kummil või kummi, polümeeride ja vahu segul. Neid paigaldatakse põrandakatte alla. Madalik juhib tähelepanu sellele, et neist on kasu sel juhul, kui betoonpaneel takistab piisavalt õhumüra levikut, sest need plaadid on enamasti 5?10 mm paksused ega suurenda märkimisväärselt õhumüra isolatsiooni. ThermiSol OÜ turundusjuht Hanno Egipt selgitab, et nende pakutavad vahtpolüstüreenplaadid on mõeldud spetsiaalselt sammumüra vähendamiseks.

Õige konstruktsiooni puhul langeb nende plaatide kasutamisel vahelagede helitase alla 50 dB.

Autor: Merike Teder

Hetkel kuum