Andres Kärssin • 12. november 2003 kell 22:00

Pisem müüb paremini

Arvestamata senist investeeringu- ja käibemahtu ning kaubanduspinna suurust tõstab Eesti suuremate ja tuntumate poekettide kasuminäitaja võrdlus viimasel neljal aastal väiksema ja odavama poeformaadi ettepoole hüpermarketitest.

Samuti pole eestlastest omanikel võimalik lubada ettevõtte nii pikka kahjumlikku tegevust, kui siiamaile laienenud väliskontsernid seda teha saavad.

Väiksema poeformaadiga on kõige suurema kaubanduskonkurentsiga Tallinna turul laienemas nii OG Elektra kui ka pankrotis Spari riismetest alguse saanud Comarket, viimase kohta ei õnnestunud Äripäeval jooksvaid majandusnäitajaid saada.

Lisaks neile on Tallinnast väljaspool kasumlikult tegutsemas ka enamik tarbijaühistuid, samuti osa kohalikke väikekette.

Graafikus ei sisaldu Eesti seni suurima jaekaubanduskontserni ETK kettide näitajaid, sest keskühistu teatel pole kett kui selline sisaldunud arvepidamises kunagi tervikuna. Nii kuulub viiest Maksimarketist kaks vastavalt Järva ja Viljandi TÜ-le, Konsumitega opereerivad eraldi nii keskühistu kui ka ühistud.

Lisaks kuuluvad ETK alla ka A ja O ning Edu kett, millega opereerivad ühistud. Enamik ühistutest on kasumlikud.

2002. aastal alustanud hüpermarketite ketis on praeguseks 6 poodi, neist kaks väljaspool Tallinna. Kesko kontserni andmeil ületas mullu Citymarketite käive Eestis 300 mln krooni. Võrreldes teiste turul olijate (nt Prisma) analoogsete kauplustega ja Kesko Foodi konsolideeritud näitajate/prognooside põhjal võiks Citymarketi mulluseks tegevuskahjumiks hinnata 15?20 miljonit krooni, tänavu on see ilmselt veelgi suurem.

Tallinna Kaubamaja kontsern on Selveri tegevusse alates 1996. aastast investeerinud ligi 190 miljonit krooni. Sellele lisanduvad investeeringud Tallinna Kaubamaja Kinnisvara bilansis olevasse nelja Selveri hoonesse, kus on ka teisi rentnikke, ligi 100 miljoni kroonises mahus.

Praeguseks kokku kümnest hüper- ja supermarketist koosnev kett pole sellel aastal uusi kauplusi avanud, küll on jõuliselt turundatud keti liikumist odavama hinnaklassi suunas.

Arvestades kontserni kolmanda kvartali majandusnäitajaid ja tõusvat trendi aastalõpu kaubanduses, võib tänavu ligi miljardi kroonise käibega Selver väljuda aasta kokkuvõttes kahjumist.

Soomlaste SOK on Tallinnas tegutsevasse nelja Prisma hüpermarketisse investeerinud suurusjärgus paarsada miljonit krooni, ütles poeketi juht Arttu Laine. Tema sõnul on ettevõtte tulemused siiani olnud ootuspärased, kahe-kolme aasta perspektiivis tuleb Tallinna turule lisaks maksimaalselt kaks Prismat. Laienemine väljapoole pealinna pole praegu päevakorras.

2000. aastal alustanud ettevõtte mullune käive oli ligi pool miljardit krooni ja kahjum 17 miljonit krooni. Laine lausus, et kui kõigi praegu olemasoleva nelja kaupluste umbes kolmeaastane käivitamisperiood on läbi, siis tuleb ka kasum. Laine viitas samas seni ainult Eestis tegutseva Prisma Peremarketi laiemale ambitsioonile Balti turul.

Kesko Foodi teatel jagunevad kontserni senised Eesti-investeeringud järgnevalt: Citymarket ? 426 miljonit, Säästumarket ? 360 miljonit ja Jüri logistikakeskus ? 150 miljonit krooni. Poolteise aasta eest ostetud Säästumarketi discounter?ite edukas tulemus aitab katta rajamisjärgus Citymarketi-keti miinust.

Kuigi Kesko Food oma allüksuste tulemusi eraldi ei täpsusta, ületas mullu 1,6 miljardit käivet teinud Säästumarketi kasum Äripäevale teadaolevalt 30 miljonit krooni. Tänavu peaks poeketi käive ulatuma ligi 2 miljardi kroonini ja kasum lähenema 45?50 miljoni krooni piirile. Säästumarket tahab avada viis uut poodi.

Peamiselt Lääne- ja Ida-Virumaal tegutseva 23 kauplusest koosneva keti järgmiseks suuremaks sihiks on Tallinna lähikaupluste ni??, järgmisena avataksegi pood Viimsis. Omanik Oleg Gross müüb oma poodides palju endale kuuluva tööstuse tooteid ? seni on süsteem edukalt töötanud, poeketi tulemustes oli 2002. aastal suur hüpe ? käive tõusis 50 protsenti, 406 mln kroonini ja kasum oli 26,6 mln krooni.

Tänavune aasta tuleb OG Elektrale halvem ? mais toimunud põlengu tõttu jäi ettevõte esimesel poolaastal Grossi sõnul kahjumisse. Ilmselt lõpetatakse aasta plussis olles.

Rimi on Eestisse investeerinud praeguseks ligi 50 miljonit krooni ja investeeringud tegevuse arendamiseks jätkuvad, teatas siinse Rimi keti juht Karmo Kaas-Lutsberg. Viiest kauplusest koosnevasse ketti lisandub järgmisel kevadel Ülemistel Rimi hüpermarket.

Kaas-Lutsberg ütles, et Rimil on küll võrreldes mitme konkurendiga olnud hilisem start, kuid see ei tähenda praeguse turuseisu püsimist ? laienemist toetab tugev seljatagune rahvusvahelise kaubanduskontserni näol. Rimi Eesti käive oli mullu 133 mln ja kahjum 10,4 mln krooni. Tänavuste tulemuste hindamisel piirudus ettevõtte juht ainult 65protsendise käibe kasvu prognoosiga võrreldes mullusega. Eeldatavalt jääb Rimi tänavu kahjumisse.

Hetkel kuum