• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlluministeerium ei tea endiselt, kui palju riigi viljatagavarast on kadunud

    Andmed, mis erikontroll esitas põlluministrile kadumaläinud riigi viljareservi kohta, ei kattu pankrotihalduri andmetega umbes 5 mln kr ulatuses.

    Põlluministeerium väidab, et pankrotis Jõgeva Viljasalve vastu esitatud nõue seoses riigi viljareserviga ulatub 626 000 kroonini. Samas teatas pankrotihaldur Vaido Paju, et nõuete väärtus küünib tegelikult 5,8 mln kroonini.
    ASis Jõgeva Viljahoidla kuulutas kohus oktoobris pankroti. Kuna riik hoidis Jõgeval olulist osa riigi strateegilisest viljatagavarast, määras põllumajandusminister viljatagavara haldajasse Eesti Viljasalve erikontrolli.
    Erikontrolli tingis asjaolu, et riigile kuuluv AS Eesti Viljasalv oli hoidnud maini 2003 riigi strateegilist viljatagavara sügavas kahjumis ettevõttes. Jõgeva Viljasalve ettevõtmised leidsid küll toetust endise regionaalministri Toivo Asmeri ja tema büroo poolt, kuid samas oli hoidlal viimati auditeeritud 2000. majandusaasta.
    Põlluministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grustami andmetel tuvastas äsja lõppenud erikontroll, mille viis läbi audiitor Ilmar Tambaur, et Eesti Viljasalve juhatus on tegutsenud seaduslikult ja olulises osas otstarbekalt.
    Põllumajandusministeerium teatas, et AS Eesti Viljasalvel ei ole seoses toiduteravilja julgeolekuvaruga nõudeid AS Jõgeva Viljahoidla vastu. See tähendab, et toiduteravilja julgeolekuvaru koosseisu kuuluvat vilja ASis Jõgeva Viljahoidla enam ei olnud. Viimane jääk müüdi oksjonil tänavu 13. mail. Siiski nõutakse AS Jõgeva Viljahoidlalt kui ühelt oksjonil osalejalt ümmarguselt 626 000 kr oksjonil maksmata jäänud raha ehk umbes 25% tehingu mahust.
    Pankrotihalduri Vaido Paju andmetel on Eesti Viljasalvel Jõgeva Viljahoidlalt saada siiski oluliselt suurem summa kui 626 000 kr, nimelt 5,8 mln krooni.
    1,8 mln kr sellest moodustab ühest tehingust saamata jäänud raha. Seejuures oli tegemist kolmepoolse kokkuleppega Jõgeva Viljahoidla, Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla juhatajale Ivar Tomingale kuulunud firma Facitiva vahel. ÄP andmetel näitavad dokumendid, et raha läks kaduma 90ndate lõpul seoses vilja müügiga Ukrainasse.
    Ümmarguselt 3,4 mln kr summa näol on tegemist rahatu laenulepinguga Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla vahel. Selle asjaolusid pankrotihaldur Paju kommenteerima ei nõustunud. Rahatuid laenulepinguid vormistatakse sageli mingite kohustuste katteks.
    Kui suur on üldse Eesti strateegiline viljatagavara, seda põlluministeerium riigisaladusele viidates ei avalikusta. Küsimusele, kas Jõgeva Viljahoidla juhatajal Ivar Tomingal oli vormistatud nõuetekohane juurdepääsuluba riigisaladusele, vastas põlluministeerium, et ta ei tea seda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Clemco Baltic OÜ juht Svetlana Laanela: olen iga õppetunni eest tänulik
Värvi- ja liivapritsiseadmete, kaitsevahendite ja mõõteriistade müüja Clemco Baltic OÜ tähistab tänavu 25. tegevusaastat. Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõtte juhi Svetlana Laanela sõnul vaadatakse vaatamata ebastabiilsele ajale positiivselt tulevikku, sest Clemco seadmeid vajatakse nii energeetika-, transpordi- kui ka ohutusvaldkonnas.
Värvi- ja liivapritsiseadmete, kaitsevahendite ja mõõteriistade müüja Clemco Baltic OÜ tähistab tänavu 25. tegevusaastat. Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõtte juhi Svetlana Laanela sõnul vaadatakse vaatamata ebastabiilsele ajale positiivselt tulevikku, sest Clemco seadmeid vajatakse nii energeetika-, transpordi- kui ka ohutusvaldkonnas.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.