Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjaotus suurendab Eesti ja Soome kaubavahetust

    Kaubavahetus Eesti ja Soome vahel on praegu kümne aasta taguste kaubavoogudega võrreldes pea-aegu kümnekordne. Kaubavahetus on mõlema riigi jaoks oluline. Väiksema majanduse tõttu on kaubavahetuse osa Eestis ilmselgelt suurem kui Soomes. Kuigi Eesti on suutnud oma turupiirkonda mitmekesistada, läheb neljandik Eesti ekspordist ikka veel Soome. Teisest küljest ei tohiks kauba-vahetuse rolli Eestiga alahinnata ka Soome. Kokkuvõttes on Eesti Soome jaoks järgmisel aastal ELiga liituvate riikide seas kõige tähtsam kaubanduspartner.
    Märkimisväärne osa kahe riigi kaubavahetusest on sõltunud ja sõltub siiani alltöövõtulepingutest ja Soome firmade filiaalidest Eestis. Neid vorme peetakse sageli konjunktuurikõikumistest mõjutatavateks. See on kehtinud ka Eesti ja Soome kaubavahetuse puhul. Alates rekordilisest 2000. aastast on kaubavahetuse mahud langenud peamiselt raskuste tõttu ülemaailmselt telefoniturul.
    Head uudised globaalse taastumise kohta on sel aastal naabritevahelist kaubavahetust pisut suurendanud. Kuigi Eesti astumine ELi liikmeks ei suurenda otseselt kaubavahetust Soomega, suurendab liikmeks olemine edaspidi ilmselt Soome investeeringuid Eestisse. Selle tulemusena kasvab ka kaubavahetus.
    Kaubavahetus Eesti ja Soome vahel suurenes kiiresti peaaegu kogu 1990. aastate vältel. Kasv katkes üksnes aastal 1999, kui Eesti majanduskasv Vene kriisi tagajärjel aeglustus. Selle tulemusena import Eestisse vähenes, k.a Soomest.
    Riikidevahelise kaubavahetuse rekordini jõuti 2000. a, kui kaubavahetus Eesti ja Soome vahel küündis rohkem kui 37 miljardi Eesti kroonini. Sestsaadik on areng ootustest maha jäänud ja ka sel aastal ei ulatu kaubavahetus rekordini.
    1990. a ületas import Soomest selgelt ekspordi Soome. Ometi muutis see trend suunda aastal 2001, mil eksport Soome jätkuvalt kasvas, kuid import Soomest oluliselt langes. Alates 2001. aastast on kaubavahetus olnud peaaegu tasakaalus. Vastavalt Eesti statistikale on Eestis olnud väike kaubavahetuse ülejääk, samas kui Soome statistika kohaselt on asi vastupidi.
    Kaubavahetuse põhistruktuur on alates 1995. aastast jäänud peaaegu samaks. Import Soomest Eestisse on erinevate sektorite vahel üsna hajutatud. Suuremad importtoodete grupid on olnud tootmisseadmed ja mehhaniseeritud rakendused, mis on ära kasutanud suurt investeeringute kasvu Eestisse. Kokkuvõttes näib Soome eksport Eestisse järgivat Soome üldist ekspordistruktuuri.
    Eesti ekspordis Soome on üha enam domineerinud elektriseadmed ja -varustus, nimelt mobiiltelefonid. Domineerimine oli suurim aastal 2001, kui need seadmed ja varustus moodustasid peaaegu kaks kolmandikku Eesti ekspordist Soome. Nagu teada, on see sektor pärast seda kogu maailmas erinevate raskuste käes kannatanud, ja mobiiltelefonide eksport Soome vähenes 2002. a poole võrra. Käesoleval aastal paistab selle sektori väljavaade jälle parem olevat.
    Lisaks mobiiltelefonidele ekspordib Eesti Soome palju tekstiilmaterjale, puitu ja mööblit. Nende sektorite seas tundub tekstiilitööstus olevat Soomes mõnevõrra turgu kaotanud, samas kui Eesti mööbel muutub seal populaarsemaks.
    Siiski võib Eesti tõusev palgatase nende sektorite kasvupotentsiaali kahjustada. Kui kiire palgatõus jätkub ja seda ei suudeta kompenseerida märkimisväärse rentaabluse parandamisega, võidakse osa tootmisest üle viia veel madalama palgatasemega riikidesse.
    Üheks viisiks Eesti toodete konkurentsivõime uurimisel Soomes on vaadata Eesti toodete turuosa Soome turul. Eesti toodete osa Soome impordist suurenes 1992. a 0,6-lt 2001. a 3,3-ni. Sellest ajast on tase aga stabiliseerunud pisut rohkem kui 2,5 juures.
    Need näitajad osutavad, et Eesti tooted on pisut oma atraktiivsusest Soomes kaotanud. Ometi mõjutavad neid arve mõned üksikud asjaolud, nagu mobiiltelefonide turul toimunu, ning neile toetudes ei saa seega pikaajalisi prognoose teha.
    Positiivseks märgiks Eestis on see, et praegu suurendavad kiiresti oma eksporti Soome ja ka teistesse riikidesse uued sektorid. See suundumus on olnud ilmne näiteks keemia- ja plastmasstoodete ning transpordivahendite puhul.
    Eeldatavasti ei too EL liikmelisus Eesti-Soome kaubavahetusse suuri muutusi. Tõenäoliselt kaubavahetus suureneb, kui Soome ettevõtted suurendavad oma investeeringuid Eestisse ja toovad osa oma tootmisest siia üle, et saada kasu madalamast tööjõukulust. Üheks võimalikuks sektoriks võib olla toiduainetetööstus.
    Seda tüüpi koostöö ja tööjaotus riikide vahel on praeguses globaliseerunud maailmas hädavajalik. Selleks et olla võimeline rahvusvahelistel turgudel konkureerima, tuleb tootmiskulusid vähendada nii palju, kui võimalik. Osaliselt sel põhjusel suureneb eelseisvatel aastatel kaubavahetus Eesti ja Soome vahel.
    Autor: Tuuli Koivu
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.