Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööjaotus suurendab Eesti ja Soome kaubavahetust
Kaubavahetus Eesti ja Soome vahel on praegu kümne aasta taguste kaubavoogudega võrreldes pea-aegu kümnekordne. Kaubavahetus on mõlema riigi jaoks oluline. Väiksema majanduse tõttu on kaubavahetuse osa Eestis ilmselgelt suurem kui Soomes. Kuigi Eesti on suutnud oma turupiirkonda mitmekesistada, läheb neljandik Eesti ekspordist ikka veel Soome. Teisest küljest ei tohiks kauba-vahetuse rolli Eestiga alahinnata ka Soome. Kokkuvõttes on Eesti Soome jaoks järgmisel aastal ELiga liituvate riikide seas kõige tähtsam kaubanduspartner.
Märkimisväärne osa kahe riigi kaubavahetusest on sõltunud ja sõltub siiani alltöövõtulepingutest ja Soome firmade filiaalidest Eestis. Neid vorme peetakse sageli konjunktuurikõikumistest mõjutatavateks. See on kehtinud ka Eesti ja Soome kaubavahetuse puhul. Alates rekordilisest 2000. aastast on kaubavahetuse mahud langenud peamiselt raskuste tõttu ülemaailmselt telefoniturul.
Head uudised globaalse taastumise kohta on sel aastal naabritevahelist kaubavahetust pisut suurendanud. Kuigi Eesti astumine ELi liikmeks ei suurenda otseselt kaubavahetust Soomega, suurendab liikmeks olemine edaspidi ilmselt Soome investeeringuid Eestisse. Selle tulemusena kasvab ka kaubavahetus.
Kaubavahetus Eesti ja Soome vahel suurenes kiiresti peaaegu kogu 1990. aastate vältel. Kasv katkes üksnes aastal 1999, kui Eesti majanduskasv Vene kriisi tagajärjel aeglustus. Selle tulemusena import Eestisse vähenes, k.a Soomest.
Riikidevahelise kaubavahetuse rekordini jõuti 2000. a, kui kaubavahetus Eesti ja Soome vahel küündis rohkem kui 37 miljardi Eesti kroonini. Sestsaadik on areng ootustest maha jäänud ja ka sel aastal ei ulatu kaubavahetus rekordini.
1990. a ületas import Soomest selgelt ekspordi Soome. Ometi muutis see trend suunda aastal 2001, mil eksport Soome jätkuvalt kasvas, kuid import Soomest oluliselt langes. Alates 2001. aastast on kaubavahetus olnud peaaegu tasakaalus. Vastavalt Eesti statistikale on Eestis olnud väike kaubavahetuse ülejääk, samas kui Soome statistika kohaselt on asi vastupidi.
Kaubavahetuse põhistruktuur on alates 1995. aastast jäänud peaaegu samaks. Import Soomest Eestisse on erinevate sektorite vahel üsna hajutatud. Suuremad importtoodete grupid on olnud tootmisseadmed ja mehhaniseeritud rakendused, mis on ära kasutanud suurt investeeringute kasvu Eestisse. Kokkuvõttes näib Soome eksport Eestisse järgivat Soome üldist ekspordistruktuuri.
Eesti ekspordis Soome on üha enam domineerinud elektriseadmed ja -varustus, nimelt mobiiltelefonid. Domineerimine oli suurim aastal 2001, kui need seadmed ja varustus moodustasid peaaegu kaks kolmandikku Eesti ekspordist Soome. Nagu teada, on see sektor pärast seda kogu maailmas erinevate raskuste käes kannatanud, ja mobiiltelefonide eksport Soome vähenes 2002. a poole võrra. Käesoleval aastal paistab selle sektori väljavaade jälle parem olevat.
Lisaks mobiiltelefonidele ekspordib Eesti Soome palju tekstiilmaterjale, puitu ja mööblit. Nende sektorite seas tundub tekstiilitööstus olevat Soomes mõnevõrra turgu kaotanud, samas kui Eesti mööbel muutub seal populaarsemaks.
Siiski võib Eesti tõusev palgatase nende sektorite kasvupotentsiaali kahjustada. Kui kiire palgatõus jätkub ja seda ei suudeta kompenseerida märkimisväärse rentaabluse parandamisega, võidakse osa tootmisest üle viia veel madalama palgatasemega riikidesse.
Üheks viisiks Eesti toodete konkurentsivõime uurimisel Soomes on vaadata Eesti toodete turuosa Soome turul. Eesti toodete osa Soome impordist suurenes 1992. a 0,6-lt 2001. a 3,3-ni. Sellest ajast on tase aga stabiliseerunud pisut rohkem kui 2,5 juures.
Need näitajad osutavad, et Eesti tooted on pisut oma atraktiivsusest Soomes kaotanud. Ometi mõjutavad neid arve mõned üksikud asjaolud, nagu mobiiltelefonide turul toimunu, ning neile toetudes ei saa seega pikaajalisi prognoose teha.
Positiivseks märgiks Eestis on see, et praegu suurendavad kiiresti oma eksporti Soome ja ka teistesse riikidesse uued sektorid. See suundumus on olnud ilmne näiteks keemia- ja plastmasstoodete ning transpordivahendite puhul.
Eeldatavasti ei too EL liikmelisus Eesti-Soome kaubavahetusse suuri muutusi. Tõenäoliselt kaubavahetus suureneb, kui Soome ettevõtted suurendavad oma investeeringuid Eestisse ja toovad osa oma tootmisest siia üle, et saada kasu madalamast tööjõukulust. Üheks võimalikuks sektoriks võib olla toiduainetetööstus.
Seda tüüpi koostöö ja tööjaotus riikide vahel on praeguses globaliseerunud maailmas hädavajalik. Selleks et olla võimeline rahvusvahelistel turgudel konkureerima, tuleb tootmiskulusid vähendada nii palju, kui võimalik. Osaliselt sel põhjusel suureneb eelseisvatel aastatel kaubavahetus Eesti ja Soome vahel.
Autor: Tuuli Koivu