• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Idioodistuv Eesti

    Üks streik on jälle tulemas. ?Kui me praegu enda eest ei võitle, ega siis hiljem ei võeta meid üldse jutule,? on ühe maakooli õpetaja ajakirjandusele öelnud. Ma ei tea, kas võetakse. Meelt avaldatud ja nirule palgale tähelepanu juhitud on varemgi, muutunud pole suurt midagi. Seepärast ongi tegelikult imetlusväärne, et koolmeistrid veel viitsivad protesti tõsta. Mina ausalt öelda küll ei julge prognoosida, et midagi nende taskus oluliselt muutuks.
    Nagu elu näidanud on, on kutsutud-seatud tegelastel, kes maksudest kogutud raha jagavad, õpetajat vaja üldiselt vaid kahel juhul. Hää küll, võib olla kolmel, eks nad ise ka kunagi koolis käinud, aga see veel selline aeg, kus pinginühkija täpne tulevik veel täpsustamata. Aga kord juba pumba juurde pääsenuna, siis on jah vaid kaks momenti, mil õpetajad meelde tulevad.
    Üks neist on valimiste eel - siis on ju valitavate tegelaste üks põhilubadusi pensionitõusu kõrval õpetajate palkade tõus. Oleneb siis juba propagandistide sõnaosavusest, kuivõrd lennukaks lubadus kujuneb ja kui keeruliste valemite sisse asi keerutatakse. Aga vajalikud hääled saadakse kätte ja pärast selgub ikka, et õpetajad katsugu kuidagi niisama hakkama saada.
    Teine puhk on siis, kui juttu tuleb riigisektori ülepaisutatusest , suurtest halduskuludest ja ametnike palkadest. Siis on ametniku või poliitiku tüüpõigustus umbes selline, et vaadake avaliku sektori töökohtade struktuuri: ei saa öelda, et kõik on bürokraadid, avalikus sektoris on ju tööl ka õpetajad. Rohkem maksumaksja raha eest maksumaksja raha kasutamise üle otsustajatel tavaliselt õpetaja meelde ei tule.
    Kogu minu peaaegu 40aastase elu jooksul olen kuulnud kümneid, kui mitte sadu kordi suuri jutte hariduse reformimisest. Jutustatakse tänini. Teadmistepõhisest Eestist on viimasel ajal väärtustamisobjekt tehtud. Sõnades. Sest lisaks hulgale inimestele, kes oma tööd, hoolimata nigelast rahanumbrist siiski fännavad, tuleb koolidel saata klassi ette ka teistsuguseid. Midagi pole teha, selle rahaga sa kõrgtasemel tegijat ei palka. Kui üldse kedagi võtta on. Nii võibki varsti järjekordse haridusreformi nimeks panna juba Idioodistuv Eesti. Ainult et ma ei tea, mida sel puhul väärtustada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tühja sest karust, siin on investeerimiskonverentsi ägedaimad ostusoovitused
Nädalavahetusel toimunud investor Toomase konverents oli küll pisut karuses meeleolus, kuid pakkus huvilistele siiski hulganisti asjalikke ostusoovitusi ja tarkuseteri.
Nädalavahetusel toimunud investor Toomase konverents oli küll pisut karuses meeleolus, kuid pakkus huvilistele siiski hulganisti asjalikke ostusoovitusi ja tarkuseteri.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.