Äripäev umbusaldab suhtekorraldust asjatult

Äripäeva arvamustoimetuse plaan suhtekorraldajate poolt või vahendusel saadetud artiklite juurde vastav märge lisada pani mind mõtlema sellest, milline on ettevõtete ja isikute imidži kujundamisega tegelevate suhtekorraldajate endi kuvand Eestis.

Tekkis tunne, et ühe olulise sihtrühma, ajakirjanike silmis vajab suhtekorraldajate imidž kiiret parandamist.

Või on Äripäevas mõni piinlik intsident toimunud, mis suhtekorralduse alal töötavate inimeste suhtes vaenu esile kutsus. Äripäeva kommentaarist võiks järeldada, et tegemist on tõemoonutajatega, kellel on varjatud omakasupüüdlikud eesmärgid ja keda on kindlam mitte usaldada. Suhtekorraldajaid kirjeldatakse kui inimesi, kes räägivad musta valgeks kusjuures nii peenelt, et keegi ei märkagi. Tõelised virtuoosid keeravad publiku lihtsalt ümber oma väikese sõrme.

Ajakirjandusega suhtlemisel on peamine küsimus see, milline lugu ületab nn uudiskünnise, millises loos on piisavalt uudist või intriigi. Suhtekorraldaja ülesanne on eristada uudised või teemakäsitlused, mis künnise ületavad ja pakuvad huvi laiemale üldsusele nendest, mis võivad ettevõtte sees küll väga olulised olla, kuid väljapoole vähe tähendust omada. Suhtekorraldaja on info vahendaja ja selle esitlusviisi kujundaja, samuti vastutab ta info edastamise õige ajastatuse eest. Vale on arvata, et suhtekorraldaja ise toodab uudise sisu.

Ajakirjandusega suhtlemine on oskus nagu iga teinegi ja seda on võimalik õppida. Seda, kas suhtekorralduse inimestel on käsi kuskil toimetuses sees või mitte, teavad ajakirjanikud ise kõige paremini.

Mina olen kogenud seda, et avaldamise või mitteavaldamise otsustab ikkagi edastatava info sisuline väärtus ja kas lool on mõte. Ei ole mingit vahet kes täpselt selle algatas, suhtekorralduse inimene või toimetus. Ajakirjandus ise on samuti info vahendaja ja suhtekorraldajate poolse initsiatiivita võib palju väärtuslikku teavet lihtsalt jagamata jääda. Ükski juht ei peaks häbenema, et ta kasutab mingi ala spetsialisti abi, et tulemus parem oleks.

Kui tippjuht riietub hea rätsepa poolt loodud ideaalselt istuvasse kallisse kostüümi või ülikonda, ei heida keegi talle ette, et miks ta ise seda ei õmmelnud. Keegi ei süüdista teda ka ilmselt selles, et ta on osalenud esinemistreeningul ja seetõttu tunneb end kuulajate ees mugavalt. Suhtekorraldusteenus on nagu iga teinegi, mis aitab ettevõttel ja tema töötajatel end paremini esitleda ja suhtekorralduses ei ole midagi erilist, et selle kasutamist peaks spetsiaalselt esile tooma.

Autor: Madeleine Tults