Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enimex: aruande info on moonutatud
Aleksandr Nikolajevit süüdistatakse kaks aastat tagasi toimunud lennuõnnetuses.
Enimexi juhatuse esimehe Andrei Kislõi sõnul on lisaks aruandele ka mitmeid riikliku komisjoni poolseid rikkumisi, mis peaksid näitama aruande järelduste paikapidamatust.
Pretensioonidega on Enimex pöördunud nii kaitsepolitsei kui ka prokuratuuri poole, kuid nende taotlused on siiani tagasi lükatud. Viimati lükkas nende taotluse tagasi riigiprokurör Andres Ülviste, kes ise kinnitas ka süüdistuskokkuvõtte ja esineb kohtuprotsessil süüdistajana.
?Ta oleks ju pidanud tunnistama, et kaks aastat kestnud uurimine, mille tulemused ta heaks kiitis, on ekslik,? viitas Enimexi nõukogu liige Vladimir Baulin vastuoludele. ?Kuidas on võimalik, et üks prokurör iseenda üle järelevalvet korraldab??
Uurimiskomisjoni juhtinud Tõnu Ader, kes komisjoni aruandele juba 2002. aasta jaanuari lõpus alla kirjutas, on seda meelt, et Enimexi juhid üritavad oma väidetega päästa, mis päästa annab ning lükkab kõik nendepoolsed süüdistused tagasi.
Mängus on tõepoolest palju. Kohtusse jõudnud kümne tsiviilhagi nõuete kogusumma ulatub 20 miljoni kroonini.
See, kes lennuõnnetuses kannatadasaanute nõuded lõpuks rahuldama peab, on aga siiani lahtine. On see tänaseks juba pankrotistunud Eesti Lennukompanii, kes Hiiumaa lendu opereeris ja sellele pileteid müüs, Enimex, kellele kuulus lennuk ja kelle palgal oli ka lennumeeskond, või hoopis riik, kes Enimexi arvates pole teostanud piisavat järelevalvet lennuliikluse üle.
Lisaks mainitud 20 miljonile on kohtusse jõudnud veel kaks tsiviilnõuet. Haigekassa poolt Enimexi vastu esitatud ligi 1 miljoni kroonine nõue (jutt on lennuõnnetuses kannatadasaanute ravikulutustest) ning Enimexi samuti 1 miljoni krooni suurune nõue riigi vastu, ajendiks lennufirma tegutsemisloa ajutine peatamine.
Enimexi meelest on riik oma tegutsemisega tekitanud neile aga veelgi suuremat kahju ? kokku 22 miljonit krooni.
Baulin läheb oma süüdistustega veelgi kaugemale. Tema arvates on Eesti kinnitus, et meil on lennunduses euronõuded täidetud, puhas fiktsioon. Ka kõnealuse Kärdla juhtumi puhul olevat tema sõnul rahvusvaheliste spetsialistide kaasamata jätmisel vaid üks põhjus ? varjata oma tegematajätmisi.
Hiiumaa lennuõnnetuses näeb ta aga vaid üht põhjust ? lennuki jäätumist.
Ader jälle kinnitab, et lennuki jäätumise versioon ei leidnud uurimise põhjal kinnitust.
Tallinna linnakohtu küsimused Tartu Lennukolledžile ja ekspertiisi vastus lühidalt
Kas õhusõidukiga AN-28 ES-NOV toimunud lennuõnnetuse põhjustas lennuki tugev jäätumine ja/või tuulenihe ja/või mõni muu asjaolu?
Õnnetuse põhjustas lennuki meeskonna tegevus, mis ei vastanud ilmastikuoludele
Juhul kui lennuõnnetuse põhjustas tugev jäätumine ja/või tuulenihe, siis kas lennuki meeskonnal oli antud olukorras võimalik lennuõnnetuse toimumist ära hoida?
Nendes ilmastikuoludes oli lennuõnnetust võimalik ära hoida
Kas lennuki kapten kasutas Kärdla lennuväljale lähenemisel õigeid juhtimisvõtteid?
Kapten ei kasutanud kõiki ohutu lennu juhtimisvõtteid.