17. november 2003 kell 22:00

Virtuaalserver lihtsalt hallatav

Mida teha, kui peale kodulehe valmimist pole teil sobivat riistvara, internetiühendust ega muid vajalikke teadmisi või võimalusi, kuhu ja kuidas lehekülg paigutada? Enamikul juhtudel ei ole firmal otstarbekas hakata endale seadmeid muretsema ning palkama inimest, kes asjadel silma peal hoiaks. Appi tuleb virtuaalserveri rent ehk hosting.

Mida see teenus endast kujutab? Virtuaalserver on kliendi jaoks lihtsalt hallatav läbi suvalise internetiühendusega arvuti ning protsess ise ei vaja erilisi IT-alaseid teadmisi. Hosting?u-teenus on justkui tükikene teenusepakkuja suurest serverimassiivist, kuhu saab paigutada oma kodulehe. Ühele massiivile mahub korraga palju kliente hoidma oma infot failide kujul. Teile eraldatud tükikesel säilitatakse kasutajate e-posti (mõned teenusepakkujad skannivad kogu kirjavahetuse läbi eritarkvaraga, hoidmaks ära viiruste levikut kliendi arvutitesse), tehakse külastatavuse statistikat, hoitakse andmeid vastavates baasides jpm. Seega ei rendi klient tegelikult mitte pelgalt kettapinda, vaid lisaks ka serveri pidevat tarkvaralist täiustamist, hooldust, monitooringut, turvatunnet ja usaldust ehk kaudselt ka inimtööjõudu, mis tagab järjest parema teenuse kvaliteedi.

Veebi-hosting?u pakkujaid on Eestis palju, seega võib tekkida probleeme õigeima väljaselgitamisega. Kirjutamata reegel kipub olema, et kui suurem hulk kliente on valinud ühe teenusepakkuja, siis üldjuhul tasub nende eeskuju järgida. Kriteeriumid, mille järgi kasutajad hindavad virtuaalserveri usaldusväärsust, on tagavarakoopiate (backup) tegemise tihedus, serveri ühenduse kiirus, klienditugi ja kasutamismugavus. Kindlasti on üheks oluliseks faktoriks ka monitooring, mida teenusepakkujad teostavad 24 tundi ööpäevas ning puuduste esilekerkimisel rakendavad vastavaid abinõusid.

Järgmise sammuna tuleks hinnata konkreetseid vajadusi ja nõudmisi ning valida hinnaklass, mida ollakse nõus virtuaalserveri rendi eest välja käima. Samuti peaks tähelepanu pöörama sellele, milliseid teenuseid igakuise maksustamise eest pakutakse ja milliseid on lisatasu eest vajadusel võimalik juurde tellida.

Kellele on virtuaalserver mõeldud? Nagu mainitud, on hosting suunatud eelkõige väikefirmadele, kelle töö põhirõhk ei ole pakkuda internetil põhinevaid teenuseid. Loomulikult on virtuaalserver sobiv ka nendele, kes ei soovi muuta oma firma IT-struktuuri keerukaks ning muidugi ka lihtsuse ja mugavuse hindajatele. Lisaks on teenusepakkujatel töötatud välja paketid ka suurkasutajate jaoks.

Samuti muutub tihtipeale väga oluliseks finantskülg, nimelt lubab teenuse sisseostmine saavutada märgatavat kokkuhoidu. Seega jäävad paljudel juhtudel ära mõttetult suured investeeringud riistvarasse, mille tagasiteenimise aeg võib venida liialt pikaks. Kindlasti ei tohiks alahinnata ka süsteemi administreerimise ja tööshoidmise pealt kokku hoitavaid kulutusi, mis hosting?u puhul kajastuvad juba teenuse kuumaksus.

Virtuaalserveriteenuse positiivseid ja negatiivseid külgi kaaludes ei saa öelda, et juba alates 95 kroonist pakutava kuumaksuga virtuaalserver oleks Eestis liialt kallis teenus. Seda enam, et paljud sarnase probleemiga maadelnud spetsialistid on siiski lõpuks otsustanud oma ettevõttes virtuaalserveri lahenduse kasuks. Seega soovitan kuulata pisut maad ning uurida erinevate virtuaalserveriteenuste pakkujate kodulehekülgi, mis annavad üldjuhul piisavalt infot selleks, et oma otsus langetada.

Hetkel kuum