Ain Alvela • 18. november 2003 kell 22:00

Eesti metall hõõgub maailmakatlas

Kuigi peaasjalikult räägitakse Eesti välismajandusest seoses puiduekspordiga, annab tegelikult hoopis masina-, metalli- ja aparaaditööstus umbes 40 Eesti koguekspordist.

1990ndate aastate algus oli dramaatiline periood nii Eesti masinatehastele kui kogu Lääne-Euroopa tööstusele. Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor Aleksei Hõbemägi meenutab, kuidas koos Soome saadetava kaubaga sõitis kaasa ka tehase finantsdirektor, diplomaadikohver kaasas. Kaup anti üle, margapakid laoti kohvrisse ja sõideti tagasi Eestisse. ?Ettevõtted püüdsid iga hinna eest säilitada oma töötajaskonda, kuigi tuli ette juhuseid, kus firma hingekirjas oli 300 inimest, aga tööd tegid ainult 100, palka said kõik,? räägib Hõbemägi. Kui Eesti masinatööstus näeb ELi maades üha enam avarduvat turgu, siis Euroopa riikide mõistes on Eesti lävepakuks Venemaa turule. ?Eesti masinatööstusel on jalg kindlalt Euroopa ukse vahel,? möönab Hõbemägi.

Ümberorienteerumine ELi metallitoormele sunnib nii mõnegi ettevõtte oma tegevust koomale tõmbama või valmistoodangu hinda tõstma, sest tooraine hinnaerinevused ulatuvad mitmekümne protsendini. Sellest tulenevalt prognoositakse metallitoodetele 50?70 suurust hinnatõusu, mis tähendab hindade üldist kerkimist, alates supipotist ja lõpetades korteritega.

Toormetalli importija AS Bermet Managementi müügidirektori Raivo Uibomäe sõnul mõjutab impordikvootide kehtestamine ja vabakaubanduslepete lõpetamine otseselt kogu metallitööstust. ?Meie sektoris võib hinnaerinevus ulatuda kuni 30 protsendini,? märgib Uibomäe. ?Mingi hinnatõus kandub kindlasti üle ka valmistoodangule.?

Bermeti sarnaste ettevõtete tööpõld pärast Eesti liitumist ELiga avardub. ?Väikseid tagasilööke võib tulla. Kõik oleneb sellest, kui paljud ettevõtted on valmis tooraine eest rohkem maksma ja palju oma kasumi arvelt loovutama,? nendib Uibomägi. ?Eeskätt ekspordile orienteeritud firmad võivad kaduda.? Uibomägi on seisukohal, et kuni Eestis on Lääne-Euroopa riikidest odavam toota, jätkub meie metallitööstusel ka tööd.

Näib, et oma ni?i turul on leidnud kunagi gaasianalüsaatorite kõrval ka nõukogude sõjatööstusele ülisalajasi raketividinaid tootnud AS VGT, mille juhataja Einar Kuuse möönab, et ainuüksi gaasianalüsaatorite valmistamisest ei ela VGT enam ammu ära. Toodetakse veel elektrilisi metallilõikekääre, mis rändavad USAsse, tehakse allhanget Saksamaa autotööstusele jm.

Eesti eksport Venemaale ja Ukrainasse saab sageli äärmiselt negatiivse vastuvõtu osaliseks. ?On nii poliitilist vastuseisu kui ka bürokraatlike tõkete seadmist,? iseloomustab Kuuse. Tema sõnul on suhtumine SRÜ riikides koondunud loosungisse ?Eelista Venemaist!?.

Teraskonstruktsioone ja -katuseid valmistav AS Rannila Profiil tarnib oma tooraine emafirma Rautaruuki kaudu Soomest. Rannila oluline eksporditurg on SRÜ riikides. Ettevõtte tegevjuht Hanno Pangsepp selgitab, et Pärnus asub regiooni keskladu, kohtadel operatiivlaod. Pangsepa hinnangul on Eesti ehitusettevõtete võimalused pääseda Euroopa turule väikesed ? konkurents ja koduturu kaitse Euroopas on liialt tugev. ?Kõige suurem võimalus võib olla teraskonstruktsioonide tootjatel ? näiteks Viljandi Metallil,? usub ta, lisades, et riigi mure peaks esmajärjekorras olema kutsehariduse rahastamine koostöös Euroopa Liiduga .

Suure osa oma toodangust Soome eksportiva ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg märgib, et Eesti ettevõtted ei ole iseseisvalt turundussuutlikud. ?Meie tootjate väiksus ei luba tegeleda vajalikus mahus tootearendusega ja heal tasemel turundusega,? iseloomustab Sulg olukorda. ?Praegu toimub terasesektoris välisettevõtete ekspansioon Eestisse, põhjuseks meie odav tööjõud ja madalad kulutused töökeskkonnale. See eelis väheneb kiiresti, kuna oskuskaadri puudus on järjest suurem ja tööjõuturu avanemine sunnib ka siinseid töötajaid senisest kõrgemalt tasustama.?

Välisministeeriumi asekantsler Tõnis Nirk on kinnitanud, et riik tagab Eesti rasketööstuse traditsiooniliste hangete häireteta laabumise.

- Ergo Metsla, Eesti Terasekaubanduse Liidu president

Eesti terasetarbimise mahud on võrreldes Euroopa riikide omaga väikesed, see aga viib terase hinna üles. Samuti kaotab Eesti oma tähtsuse transiidimaana ? muutub ELi perifeeriaks, kuhu terase tarnimine on kõige aeganõudvam ja kallim. Senine transiit teistesse Balti riikidesse väheneb.

Logistiliselt on Eesti asend ELi seisukohalt ebasoodne. Eesti raudtee on ehitatud endisaegsete nõukogude normide järgi ning seetõttu ei ühildu rööpalaiused Euroopa omadega, mis toob endaga kaasa ümberlaadimise Poola piiril ja muudab logistika kalliks ning aeganõudvaks. Autoveole üleminek tõstab transpordi hinda. Meretransport on odavam, kuid aeglane ja mõjub halvasti terase kvaliteedile. Eesti turg jääb hoolimata keerukast asjaajamisest sõltuvaks Venemaal toodetud terasest. Samas tuleb arvestada, et Venemaa terase kvaliteet on oluliselt halvem Euroopas toodetust ning ei vasta ametlikult ühelegi ELi normile.

Eesti eelis on madalad tootmiskulud. Siseturu nõudlus on väike ja suurem osa toodetust läheb ekspordiks. Eesti ekspordieelis on madal tootmise omahind, mis tuleneb madalatest tööjõukuludest, odavast elektrienergiast, tulumaksu puudumisest. Peale selle tuleb arvestada ?kokkuhoidu?, mis tuleneb keskkonnanõuete ja tööohutuse tingimuste eiramisest, ümbrikupalkadest ja muudest illegaalsetest eelistest. Lühikese ajaga kõik need eelised kaovad.

Soome jaoks on Eesti ilmselgetelt koduturuks ning seetõttu on loogiline, et Soome ettevõtjad hakkavad senisest rohkem tundma huvi Eestis toimuva vastu. Nad alustavad turu korrastamist Eestis tegutsevatele Soome ettevõtete tütarfirmadele neil levinud reeglite kehtestamisega ja Eesti ettevõtluse mõjutamisega.

- Janno Järve, MKMi majandusarengu osakonna majandusanalüüsi talituse juhataja

Ekspordis oli 2002. aastal suurima osatähtsusega elektroonika- ja aparaaditööstus, moodustades kogu töötleva tööstuse ekspordist veerandi. Järgnesid puidu- ja paberitööstus (osatähtsus 17), kergetööstus (15), metalli- ja masinatööstus (12), toiduaine- ja keemiatööstusel oli võrdselt 8 suurune osatähtsus. 2001. aastaga võrreldes olid suuremate ekspordi kasvudega puidu- ja paberitööstus (kasv 18), keemiatööstus (12) ning metalli- ja masinatööstus (9). Keemiatööstuses toetas ekspordi kasvu rohkem plast- ja kummitoodete tootmine. Ainsana oli eksport languses elektroonika- ja aparaaditööstusel, mis oli tingitud just allhangete madalseisust, kuna allhankeeksport moodustas 80 antud haru koguekspordist.

Võib kinnitada, et Eesti omatooteid tootvad tööstusharud on välisturul konkurentsivõimelised ja nende panus ekspordi arengule oli 2002. aastal määrav. Omatoodete eksport moodustas 69 koguekspordist ja kasvas ligi 10.

- Hanno Pangsepp, ASi Rannila Profiil tegevjuht

Teraskonstruktsioonid ehituses ja terasest ehitamine on sõltuvad konkreetse maa ehitustavadest ja moest. Näiteks Inglismaal, Prantsusmaal, Soomes on terasehitus väga levinud, kordades suurem kui Eestis, võrrelduna teiste ehitusliikidega ja arvestades ka mastaape. Eestis on suurehitus väga betoonisuunaline.

Näiteks Rannila Profiil valmistab termoprofiilkarkassi baasil välisseinaelemente (terasest termoprofiilidest karkass, soojustusvill sees ja kipsplaat kahel pool). 99 toodangust läheb Soome, kus sellest ehitatakse nii korrushooneid kui ka individuaalelamuid. Eestis on inimeste harjutamine selliste ehituselementidega väga raske. Öeldakse, et kuidas ma endale rauast maja ehitan?

Loodame, et ELi standardite ja nõuete kasutuselevõtuga karmistub ehituslikus metallitööstuses just ehitus- ja toote nõuetekohasuse järelvalve ? nii kasutatavate materjalide kui ka kvalifitseeritud ehitajate osas. Võib öelda, et ehitusjärelvalve töötab puudulikult, lisaks on see kohati ebakompetentne.

Hetkel kuum