18. november 2003 kell 22:00

Ettevõtjad loodavad toetuste abil konkurentsis püsida

Toetust saab ka messidel ja näitustel osalemiseks. Ettevõtjad leiavad, et asjaajamine on küll ajamahukas, aga tasub kokkuvõttes ära.

ASi Paljassaare Kalatööstus kommertsdirektori Mauno Leppiku sõnul on ettevõttel plaanis kasutada järgmisel aastal avanevaid võimalusi. ?Me oleme ka praegu ELis päris hästi kohal. Belgias on oma müügikontor, kus töötab kümmekond inimest, nii et meil on arusaam Euroopa turust olemas, aga kui kuskilt abi pakutakse, miks mitte seda kasutada,? räägib Leppik. Tema sõnul on Paljassaare Kalatööstus huvitatud eelkõige turu-uuringutest. ?Missugused on tarbimisharjumused, trendid, võib-olla saab seda kasutada ka liituvates riikides,? loodab Leppik. Ta lisab, et mõneti on Euroopa tarbimistraditsioonid Eestiga sarnased, mõnevõrra siiski erinevad. Leppik ütleb, et kalandusettevõtjad on juba arutanud võimalusi taotleda toetusi Kalaliidu kaudu.

Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi räägib, et kalanduse arengupoliitika näeb ette meetmed, kaasa arvatud finantsabi, ettevõtetele, et muuta toodang konkurentsivõimelisemaks ja suurendada läbimüüki.

?Eestile eraldatakse aastatel 2004?2006 13,8 miljonit krooni,? ütleb Noormägi. Selle raha saamiseks peaks 80 tulema ELi poolt ja 20 tulema Eesti riigieelarvest. Noormägi lisab, et nüüd tuleb ainult ära oodata riikliku arengukava kinnitamine.

?Meie kalatööstused on sellega juba arvestanud ja tunnevad selle vastu huvi,? kinnitab Noormägi. ?See raha ei ole mõeldud selleks, et näiteks Paljassaare Kalatööstus saaks mõnda oma brändi arendada,? toob Noormägi näite. ?Üks osa on uute turgude leidmine messidel ja näitustel osalemise kaudu, teine osa tarbija- ja turu-uuringute teostamine ning kolmas reklaamiaktsioonid, mis propageerivad üldiselt kalatarbimise suurendamist,? kirjeldab Noormägi.

Toetuste jaotamine hakkab toimuma tootjate organisatsioonide kaudu: ühendused koguvad oma liikmetelt informatsiooni ja selle põhjal otsustatakse, kus on kõige kasulikum osaleda. Noormägi toob näite, et mainekal Brüsseli messil osalemine maksab ligi miljon krooni.

Euroopa Liidu infosekretariaadi nõuniku Paavo Palgi sõnul peavad Eesti ettevõtjad õppima Euroopasse kaupa müüma (EPL 29.10.). Riiklikus arengukavas märgitakse, et suurem osa ettevõtetest ei planeeri oma tootmis- ja eksporditegevust teadlikult. Eksportööride uuringust selgub, et vaid 47 eksportivatest ettevõtetest on ekspordiplaan. Ekspordiplaani koostamisel pakub toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), järgmisel aastal peaks sinnagi lisanduma Euroopa Liidu raha.

Ekspordiplaani programmi läbinud kehahooldusaparatuuri tootva NeoQi ASi müügijuht Terje Pällo peab protsessis osalemist kasulikuks. NeoQi suurendas tänu sellele programmile eksporti 85-lt protsendilt 92-le. ?Päris uut turgu Euroopa kõrvale ei leidnud, aga leidsime endale häid edasimüüjaid,? kirjeldab Terje Pällo lähemalt. Tema hinnangul oli kõige suurem kasu sellest, et programm sundis aja maha võtma ja oma tegevuse süsteemselt läbi mõtlema. Väga kasulik oli võimalus kaasata rahvusvaheline konsultant.

Terje Pällo sõnul on väikesele ettevõttele igasugune toetus alati teretulnud, sest arendustöö on väga kulukas. Samas aga hoiatab ta, et niisugustes programmides osalemine, plaanide kirjutamine, näitustel käimine jms on küllaltki ajamahukas ja nõuab ka inimressurssi, mida väikesel ettevõttel sageli keeruline leida.

- Janno Järve, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja

Riik toetab välisturule pürgijaid mitmeti, oluline on, et toetamine ei seisne ainult eksporditehingu kui sellise toetamises. Kindlasti on välisturule pürgijatele oluliseks abiks infrastruktuuri-, ümberõppe- ja täiendkoolitustoetused, mida pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Tehingute ja vahetult ekspordi suurendamisele suunatud toetustest on üks pikaajalisemaid olnud ekspordi käibemaksuvabastus, mis säilib ka pärast ELiga liitumist. Peale selle pakub riik sihtasutuse KredEx kaudu riiklikku ekspordigarantiid, millega saab eksportija konkureerida uutel turgudel, pakkuda ostjale paremaid maksetingimusi ja pangale vajalikku lisatagatist käibekapitalilaenu saamiseks. Ekspordigarantii vähendab välisostjatelt laekuvate maksete riske. EAS annab ka messitoetusi.

Autor: Kai Vare

Hetkel kuum