18. november 2003 kell 22:00

Euroliit tõrjub allhanke endast üha kaugemale

?Euroopa Liidu liikmeks olemine ei suurenda Eestis palku üleöö. Palgatase tõuseb samm-sammult niikuinii, ükskõik, kas Eesti on või ei ole euroliidu liige,? ütles AS Elcoteq Tallinn teabekorraldaja Triin Olvet.

Tema sõnul ootab Elcoteq Eesti riigilt võimalust säilitada ettevõtte konkurentsivõimelisus ka kaugemas tulevikus mõistliku palgatõusu ja samaaegse tootlikkuse kasvu kaudu.

Rõivatööstusettevõtel Baltika on allhankepartnerid näiteks Hongkongis, Itaalias, Türgis, Venemaal ja Ukrainas. Rahvusvaheliste allhangete võimaliku suurenemise kohta ütles Baltika avalike suhete juht Urmas Väljaots, et allhangete osa suureneb sedavõrd, kuivõrd Baltika tooteportfellis suureneb vastavate toodete osakaal ning nende müük.

Baltika kasutab rahvusvahelist allhanget mitte sellepärast, et see on märkimisväärselt odavam, vaid seetõttu, et mõnede toodete osas neil endil tehnilised võimalused puuduvad või jääb väheseks tootmisvõimsusest.

?Kulusid me allhankega otseselt kokku ei hoia, sest teeme allhankena ainult tooteid, mida ise toota ei saa, nii et kuskilt peavad need tooted tulema nii või teisiti,? ütles Väljaots.

Ka Elcoteqil ei ole esialgu plaanis teha Eestis asuvas tootmisüksuses mingeid muudatusi.

Ühe ELiga liitumise mõjuna toob Baltika välja GATT lepingu jõustumise, mille sisuks on see, et 1. jaanuariks 2005. aastal viiakse lõpuni kolmandatest riikidest pärineva tekstiili- ja rõivakaubanduse liberaliseerimise protsess.

?Olulisimat mõju avaldab siin Hiina, kes oma odavate tööjõukulude ja hiiglaslike tootmismahtudega võiks riietada tervet inimkonda ja kelle vaba sisenemine Euroopa turule võib olla ettenägematute tagajärgedega,? rääkis Väljaots.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul on Euroopa Liiduga seotud muutused Eestis tunda andnud juba mõnda aega.

?Juba praegu on suur osa Eesti seadusandlusest kooskõlastatud euroliidu direktiividega. Siiski suureneb alates 2004. aasta 1. maist ühisturu regulatsiooni mõju veelgi ? lisanduvad Euroopa Liidu otsekohalduvad määrused,? rääkis Siim Raie.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialisti Mario Lambingu sõnul kiirendab liitumine ELiga küll konvergentsiprotsessi ja see puudutab ka palkasid, kuid suures osas on Eesti majandusruum juba integreerunud ELiga.

- Mario Lambing, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist

Euroopa Liit ei tähenda ühtset palgataset, kuidas muidu on võimalik, et ELi liikmesriikides on palgatase praegugi väga erinev. Samas on selge, et majanduslik integratsioon ja sarnased raamtingimused (nn euronõuded), toetavad ka hinnatasemete (sh tööjõuhind), ühtlustumist.

Eestis on palgad pidevalt tõusnud ning see on puudutanud kogu majandust, sealhulgas ka allhanketööstust. Võrreldes ELi keskmise palgatasemega on Eestis tööjõukulud tunduvalt madalamad (2000. aastal oli erinevus rohkem kui seitsmekordne), ent on ka riike, kus palgakulu on veelgi madalam. Palgakulu on aga siiski vaid üks tootmistegevusega kaasnev kuluosa ning ainult sellest aspektist vaadatuna võib see anda nihestatud pildi tegelikust olukorrast. Tuleb arvestada ka muude kuludega, näiteks transpordikulud ja tootlikkus ? millise kvaliteediga teenust me suudame antud palkade juures pakkuda.

Euroopa Liiduga seotud muutused on Eesti tootjaid juba pikemat aega mõjutanud, näiteks on tootmisega seotud nõuded ja seadusandlus Eestis euroliiduga suures osas ühtlustatud.

Võõrtööjõu kasutamine teatud valdkondades on juba praegu vajalik, kuid seda mitte palgakulude, vaid piisava arvu sobiva kvalifikatsiooniga töötajate vähesuse tõttu. Massiline võõrtööjõu sissetoomine palgakulust lähtuvalt on kahtlane, kuna nendele makstavad palgad ei saa oluliselt erineda kohalike töötajate omadest. Reaalsem ja juba praegu kasutatav variant on selline, et Eesti tootjad hakkavad ise allhanget teistest riikidest tellima.

2002. aastal andsid allhanked 6 töötleva tööstuse müügikäibest (allhanke puhul kajastab statistika vaid allhanketeenuse eest saadavat tasu, omatoodete müügis arvestatakse aga kogu kauba maksumust).

Allhangete poolest suurima osatähtsusega sektor on raadio-, tele- ja sideaparatuuri tootmine (2002. aastal 60 müügist), olulist rolli mängivad allhanked ka rõivaste ja karusnahatoodete tootmises (38), nahatöötlemises, jalatsitootmises (23) ning elektrimasinate ja aparaatide tootmises (19).

2002. aastal moodustas allhange 31 Eesti kaupade ekspordist (17,9 miljardit krooni). Suurima osa allhangetest (60) moodustasid masinad ja seadmed. Kaubagruppidest oli suurim allhangete osakaal masinate ja seadmete ekspordis (75), suure osa moodustasid allhankekaubad ka naha ja karusnaha (71), jalatsite (46), tekstiili ja tekstiilitoodete (42) ning metalli ja metallitoodete (31) ekspordis.

Peamised sihtriigid allhankeekspordis olid 2002. aastal Soome (osatähtsus 42), Rootsi (21), Saksamaa (11). Soome puhul moodustasid allhanked poole kogu ekspordist, suurema osatähtsusega kaubarühm oli masinad ja seadmed (68). Rootsi ekspordis oli allhangete osatähtsus peaaegu pool, masinad ja seadmed moodustasid sellest 60 ning tekstiilitooted 25. Ekspordis Saksamaale oli allhangete osatähtsus kolmandik ning põhiliselt eksporditi masinaid ja seadmeid (85).

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Autor: Kadri Tonka

Hetkel kuum