• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Web aitab nutikamaid firmasid

    BusinessWeek kirjutab viimases numbris 50 nutikamast projektist, mis firmadele tulu toonud. Edukad projektid jagab ajakiri kuude suuremasse kategooriasse: koostöö, klienditeeninduse, toodete kohandamise, protsesside kiirendamise, juhtimisalased ja efektiivsuse suurendamisele suunatud projektid
    Internti lahendused on aidanud paljudel ettevõtetel suurendada käivet ja tulusid, kärpida kulusid ning võimaldanud oluliselt aega kokku hoida.
    Mõnele firmale on internetiprojekt olnud lausa päästerõngaks. Näiteks tuli suhkru tootmise ja müügiga tegelev Imperial Sugar 2001. aastal pankrotist välja suuresti tänu internetiprojekti juurutamisele. Kui 2001. aasta alguses vaarus ettevõte pankroti äärel, siis kasutusele võetud internetipõhine süsteem (esimene omalaadne antud tööstuses) tihendas sidemeid tellijatega ja suurendas tellimusi. Interneti kaudu saab firma juba kümnendiku tellimustest ja järgmisel aastal peaks internetist tulevate tellimuste maht enam kui kahekordistuma.
    Internetti kasutavad suurfirmad nii firmasiseseks suhtlemiseks kui ka toodete müügiks klientidele. Peamine kasutegur internetist on aja kokkuhoid ja võimalus olla klientidele kättesaadavam.
    Klientidele mõeldud webilahendused on kasulikud kahepoolselt. Ühelt poolt on võimalik kliendil kus iganes internetis olles pakutavate teenuste ja toodetega tutvuda. Teisalt ei pea firmad hoidma palgal nii palju konsultante, kes tooteid tutvustaks ? piisab hästi loodud keskkonnast, kus kõigile võimalikele küsimustele lihtsalt vastuse leiab.
    Autotootja BMW on loonud keskkonna, kus klient saab luua endale just sellise luksusauto, nagu ta ise tahab ja tema erisoovid jõuavad vajalikesse kohtadesse kiirelt. Kui edasimüüja sisestab soovid arvutisse, saab klient viie sekundi jooksul vastuse, millal auto valmib, kirjutas BusinessWeek. Firmale sellega täiendavaid kulusid ei kaasne. Tõsi, eks olemasolevaid süsteeme tuleb aeg-ajalt uuendada, kuid see läheb suurfirmale vähem maksma kui andmete liigutamine paberkandjatel või telefoni teel tellimuste edastamine.
    Internet võimaldab oluliselt parandada ka paljudes riikides tegutsevate suurfirmade erinevate osakondade koostööd. Lisaks saavad koostööd teha erinevad firmad.
    Nii lõi kaitsetööstusgigant Lockheed Martin projekti, kuhu kaasati 80 suuremat varustajat üle maailma. Interneti abil ehitati uut salajast hävituslennukit. Projekti kulude kokkuhoiuks hinnatakse kümne aasta jooksul 250 miljonit dollarit (3,32 miljardit krooni).
    Salajase lennuki loomisega seoses ilmnes ka internetiprojektide nõrgem koht ? turvalisus. Igasuguste projektide puhul on oluline, et andmetele saavad ligi vaid need, kellel on selleks volitused. Kõrvaliste ja kuritegelike inimeste ligipääs võib projektist loodetud tulu asemel kaasa tuua suuri kahjusid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Rekordilisest pakiturust poolt kontrollib Omniva
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.