• OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 2250,0539 619,59
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,69
  • OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 2250,0539 619,59
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,69
  • 20.11.03, 00:00

Prügikäitlejad: tagatisraha jätab lahenduse poolikuks

?Seaduseandja on ära unustanud, mis on jäätmekäitluse lõppeesmärk,? leidis Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehase OÜ juhatuse esimees Heinar Leismann. ?Pudelitele tagatisraha kehtestades tegeldakse üksikprobleemiga. See, et prügimäele läheb tohututes kogustes ka muid, sealhulgas pahatihti keskkonnaohtlikke jäätmeid, ei huvita kedagi.?
Tehase üks omanikke Aleksei Morozov peab täitumatuks unistuseks ka lootust, et inimeste teadlikkuse tõustes hakatakse olmejäätmeid juba kodudes sorteerima.
?Siis peaksid kõigist meist saama skaudid või pioneerid. Selleks kulub vähemalt põlvkond. Rääkimata sellest, et näiteks Mustamäe väikeköökides polegi võimalik 3?4 eraldi prügiurni kuhugi paigutada,? tõdes Morozov. ?Ja isegi kui kõik kodud sorteeriksidki kogu tekkiva prügi, tuleb selle järelsorteerimine niikuinii läbi viia.?
Keskkonnaministeeriumi kava kohaselt kujuneb kuni pooleliitrise klaas- ja plastpudeli tagatisrahaks 1 kroon ja 50 senti ning suurema pudeli puhul 3 krooni. Kui isegi lähtuda eeldusest, et keskmises linnaperes tekib päevas kaks väiksemat ja üks suurem tühi pudel, teeb see kuu tagatisrahaks keskmiselt 180 krooni. On suur hulk peresid, keda see summa ei eruta ning pudelid rändavad endiselt prügikasti.
Leismann ja Morozov on veendunud, et jäätmekäitluses, nagu muudelgi elualadel, tuleks asi anda professionaalide kätte. Konkreetselt prügikäitluses tähendaks see seda, et kogu olmeprügi tuleb kohustuslikus korras suunata sorteerimistehastesse.
Tagatisraha kehtestamise aluseks oleva pakendiseaduse, tarbijakaitseseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine sel teisipäeval riigikogus kutsus esile piisavalt kirgi.
Res Publica fraktsiooni esimees Indrek Raudne avaldas Riigikogus arvamust, et tagatisraha kehtestamisega suureneb pudelite tagastamine Eestis 90?95 protsendini. Raudne peab silmas ilmselt klaastaarat, mille tagastusprotsent on juba praegu üle 80. PET-pudelite kohta Raudsel sama kõlavaid arve kõrvale panna ei olnud.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, reformierakondlane Jürgen Ligi tunnistas aga samas, et põhiliseks vaidlusteemaks kõnealuse eelnõue menetlemises saab see, kas tagatisraha kehtestatakse ka PET-pudelitele. Ligi oli sunnitud tunnistama sedagi, et nii tootjad kui ka kaupmehed, kes paratamatult peavad kandma tagatisraha süsteemi rakendamise kulud, soovivad tagatisraha kehtestamist üksnes klaaspudelitele.
Eesti ühe suurema PET-pudelite kasutaja, ASi Ösel Foods juhatuse esimees Kuldar Leis ütles, et kui suurte PET-pudelite tagatisrahaks kehtestatakse 3 krooni, nagu praegune kava ette näeb, siis tasuks püsti panna ettevõte, mille äriideeks oleks PET-pudelite tootmine tagatisraha vastu vahetamiseks. Plastpudelite omahind on Leisi sõnul krooni ja poolteise krooni vahel.
Eestis kasutatavaid õhukesi PET-pudeleid ei saa aga uuesti ringlusse võtta ja need tuleb suunata töötlemisse. Erinevalt näiteks Rootsist, kus plastpudelid on märksa paksema seinaga. Mõistlik tagatisraha suurus plastpudelitel võiks Leisi arvates kõikuda 50 sendi ja krooni vahel. Samas paneb see täiendavaid kohustusi müüjatele, kes peavad üles ehitama terve pudelite tagasiostmise süsteemi.
Kuldar Leisi arvates ei saa aga ka praegune pakendiaktsiisi süsteem kaua kehtida, sest kokku kogutakse vaid aktsiisivabastuseks vajalik kogus PET-pudeleid.
ASi Ragn-Sells arendusdirektor Agu Remmelg on äraootaval seisukohal. Ettevõtte seisukohalt tähendaks tagatisraha kehtestamine, et plastpudelite äri läheb Ragn-Selssist mööda. Samas avaldas ta lootust, et tagatisraha aitab metsaalused pudelitest puhtana hoida.
?Mõistagi paneb see suure koormuse kaupmeestele, ent kui piirduda üksnes praeguste taarapunktidega, siis kukub see kava kindlasti läbi,? viitas Remmelg taarapunktide kehvale tööle.
Heinar Leismanni sõnul eemaldavad nad praegu prügist 25?30 protsenti kõikvõimalikke materjale. Seda protsenti oleks võimalik viia maksimaalselt 40?45ni, kuid see eeldaks ühiskondlikku tellimust ? võtta prügist välja kõik, mis võimalik on välja sorteerida.
AS Tallinna Prügila juhatuse esimees Raivo Uukkivi tunnistas, et neile toodavast prügist pool või pisut enamgi on sorteerimata, millest kohapeal ligi 10 protsenti välja sorteeritakse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele