Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Michael Roitmann: Kalandus ei ole Eestile ilmselt prioriteetne valdkond

    Euroopa Komisjoni hiljutises monitooringuraportis on kalandus asetunud märgatavalt soodsamasse valgusesse võrreldes varasemate aastate hinnangutega. Mis on tinginud komisjoni positiivsema hinnangu?
    Olen nõus, et progress on viimase aasta jooksul olnud tõhus. Selles on võimalik olnud veenduda oma silmaga. Peamised edusammud, mille üle tuleb rahulolu tunda, on tehnilist laadi. Siin pean ma silmas kalalaevade monitooringusüsteemi arengut, mis siiski pole veel täiuslik, kuid edasiliikumine on olnud silmnähtav. Sama kehtib ka kalalaevade registri arendamise kohta. Kuigi kõik alused pole veel registrisse kantud, võib hetkeseisu üle tunda mõõdukat rahulolu.
    Mis on Eesti kalanduse suuremad probleemid?
    Meile valmistab muret, kuidas suudab Eesti kalandus tulevikus ellu rakendada turunduspoliitikat vastavalt Euroopa Liidu nõudmistele. Samas on turunduspoliitika prioriteedid iga liikmesriigi enda seada, Euroopa Liit ei soovi siin midagi dikteerida. Pean tunnistama, et meile valmistab mõningat pettumust fakt, et struktuurivahendite kasutamise tasandil ei ole kalandus Eesti riigile nähtavasti prioriteetne valdkond, sest kalanduses kasutatavaid struktuurivahendeid on vähendatud 40% protsendi võrra. Mõistetavalt ei lähe see raha Eestile kaduma, seda lihtsalt kasutatakse mujal. Kokkuvõttes aga tähendab see, et kalanduse struktuurivahendite nn pakett on Eestil tulevikus küllaltki väikesemahuline.
    Mis kasu saab Eesti kalandus Euroopa Liiduga liitumisest?
    Ma usun, et ka väheste Euroopa Liidult saadavate struktuurivahenditega on võimalik moderniseerida osa Eesti kalalaevastikust, kuivõrd mitmed vanemad alused vajavad hädasti kaasajastamist. Liitumisest peaks kasu tõusma ka kalatööstusele, sest liitumine peaks aitama kiiremini jõuda Euroopa Liidu nõutavate standarditeni.
    Eesti peaks otsest või kaudset kasu lõikama ka tulevikus peetavatest läbirääkimistest kolmandate riikidega, näiteks Venemaaga, reguleerimaks mistahes kalandusalaseid küsimusi. Pole kahtlust, et Euroopa Liidul on mistahes poolega läbirääkimisteks mõjukam positsioon kui Eestil iseseisvalt.
    Samas kaotavad liitumishetkest jõu vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega, mis ilmselt mõjutab mitmeid Eesti kalandusettevõtteid. Kuidas ning kas peaks niisugustele ettevõtetele võimaldama kompensatsiooni?
    Ma tõepoolest ei ole ekspert kommenteerimaks antud küsimust. Saan vaid väga üldiselt märkida, et teoreetiliselt on sellistes situatsioonides võimalik tariifide alandamine kui vastav liikmesriik esitab sellise taotluse, siis kindlasti olukorda analüüsitakse ning tehakse vastav otsus.
    Kui ma eelmisel nädalal Tallinnas peetud konverentsil viibisin, võis märgata, et Eesti kalanduseksportöörid olid suhteliselt enesekindlad ning ei väljendanud muret kolmandate riikidega kauplemise tuleviku suhtes.
    Kuidas võiks Eestit mõjutada sellest aastast elluviidav ELi kalandusreform?
    Kandidaatriikide peamine mure on mõistetavalt see, et reformist tulenevalt lõpeb 2005. aastal struktuuriabi kalalaevastiku tarbeks, seega saavad tulevased liikmesriigid selles valdkonnas struktuuriabi kasutada vaid 8 kuud.
    Seetõttu tuleks siin kõigil uutel liikmesriikidel kiirendada vastavaid riigisiseseid protseduure võimaldamaks antud struktuurifondide operatiivse kasutamise.
    Muus osas pole Euroopa Liidu kalandusreform Eesti poolt protesti kohanud, mitmed reformiga kaasnevad nüansid on kindlasti tervitatavad.
    Autor: Marko Saaret
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.