23. november 2003 kell 22:00

Filiaale puudutav õigus vajab täpsustamist

Siiani on filiaalide puhul avalikkuse tähelepanu köitnud peamiselt filiaali õigusliku olemusega seonduvad küsimused (vt Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaaliga seotud kohtuasi nr. 3-3-1-68-03 Riigikohtus). Filiaali regulatsiooni puhul on praktikas esile kerkinud ka teisi olulisi probleeme. Kooskõlastusringil oleva äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu valguses, mis filiaali regulatsiooni osas mingeid sisulisi muudatusi kahjuks ette ei näe, toon esile paar täiendavat probleemi, mis seonduvad filiaali asutaja õigusliku vormiga.

Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta vastavalt äriseadustikule äriregistrisse kandma filiaali. Sellest tulenevalt saab grammatilise tõlgendamise tulemusel filiaali asutada üksnes äriühing, milleks vastavalt äriseadustikule on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Siit tuleneb kaks probleemi.

Esiteks ei saa äriseadustiku alusel filiaali asutada välismaa mittetulundusühing, sihtasutus või muu mitte-äriühing. Filiaali puudutav regulatsioon puudub ka mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses. Filiaali regulatsiooni võimaldamisel üksnes välismaa äriühingutele ja mitte mittetulundusühingutele ega sihtasutustele ei tundu aga olevat ühtegi mõistlikku põhjust. Kaldun arvama, et mõiste ?äriühing? kasutamine filiaali puhul ei ole äriseadustikus taotluslik, võimaldamaks regulatsiooni üksnes äriühingutele. Tundub, et tegemist on lihtsalt seaduse lüngaga. Selle ületamiseks võiks kasutada sellist õigusteoorias tunnustatud meetodit nagu analoogia, kuid palju mõistlikum oleks seadusandjal taolist regulatsiooni sõnaselgelt lubada.

Mittetulundusühingud, sihtasutused ja teised mitte-äriühingud pakuvad samuti kaupu või teenuseid. Arvestades kehtiva regulatsiooni sõnastust saaks mitte-äriühing oma nimel Eestis pakkuda püsivalt kaupu või teenuseid, ilma et tal tekiks kohustust kanda äriregistrisse filiaali.

Teise probleemina filiaali asutaja õigusliku vormi kontseptsioonis näen seda, et äriseadustiku mõistes on äriühingud üksnes täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, mis on kantud äriregistrisse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt kohaldatakse juriidilisele isikule (sh tema õiguslikule olemusele) selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Seega saab välismaa äriühingu mõiste Eesti äriühingu mõistega võrreldes parimal juhul olla sarnane ning termin ?välismaa äriühing? filiaali regulatsiooni juures on iseenesest vastuoluline.

Lisaks filiaali õigusliku olemuse täpsustamisele oleks seadusandjal otstarbekas kaaluda filiaalide regulatsiooni võimaldamist ka välismaa mitte-äriühingutele, näiteks asendades termini ?välismaa äriühing? terminiga ?välismaa juriidiline isik? ning kaotada vastuolu mõistes, missugune ühing võib Eestis omada filiaali.

Vahendanud PR-firma Alfa-Omega Communications

Autor: Risto Agur

Hetkel kuum