Romet Kreek • 23. november 2003 kell 22:00

Nõrgem dollar võib kätkeda ohtu

Kuigi valuutaturul peetakse loomulikuks seda, et väliskaubandusdefitsiidiga maade valuutad nõrgenevad ülejäägiga riikide valuutade suhtes, suutis USA vaatamata kohutavalt kiiresti kasvavale väliskaubandusdefitsiidile ja jooksevkontodefitsiidile nautida üha tugevamat dollarit. Olulisemaks kujunes majanduskasvutempode vahe.

Möödunud kolmapäeval tõusis euro dollari vastu euroajaloo kõrgeimale tasemele. Dollar langes kõigi USA tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade suhtes. Languse põhjustas uudis välisinvestorite vähesest isust USA valitsuse võlakirjade vastu. Välisinvestorite USA valitsuse võlakirjade ost kukkus viie aasta madalamale tasemele.

Kuna maailma rikkaim riik peab teiste riikide sääste raha- ja kapitaliturgudelt kerjama kodumaiste säästude vähesuse tõttu, on ta äärmiselt sõltuv investorite nõutavast tulumäärast ja dollarikursist. Selleks, et USA saaks jätkata võlgutarbimist, vajab riik päevas umbes 1,5 mld dollarit. USA riigivõlg ulatus eelmisel reedel 6,925 triljoni dollarini, mis teeb ligi 24 000 dollarit iga elaniku kohta. Alates 30. septembrist on võlg kasvanud 2,64 mld dollarit päevas. Suur osa USA valitsuse võlakirjadest on leidnud ostjaid välismaalt. Ostjateks on olnud keskpangad (paigutavad valuutareserve), institutsionaalsed ja eraisikutest investorid (riskide hajutamine, nn maailma turvalisema instrumendi ostmine).

Valuutaturul on tekkinud hirmud, et üks suuremaid USA valitsuse võlakirjade omanikke ? Hiina Kekspank ? võib hakata USA valitsuse võlakirju müüma ja valuutareserve teisteks valuutadeks konverteerima. Samas ei arvestata sellega, et kui Hiina Keskpank hakkaks müüma, lööks see hinnad alla ka talle järelejäävas portfellis, teenides iseenda tegevusega kahjumit. Seetõttu on tõenäolisem, et Hiina ei pruugi kupongmaksete eest enam võlakirju osta ja võib-olla müüb vähehaaval oma osalust väiksemaks. Hiina Keskpanga suhtes tekkis USA-l hirm Hiinast pärit tekstiilikaupade vastu rakendatavate protektsionistlike meetodite tõttu.

Välisinvestorid võivad hakata nõudma pikaajalistelt võlakirjadelt kõrgemat tootlust, kompenseerimaks kasvõi osaliselt valuutariski. Loomulikult saab end kaitsta valuutariski vastu (müües forwardite või optsioonide vormis dollarit ette), kuid see maksab. Kõrgem pikaajaliste võlakirjade tootlus tähendaks seda, et USA võlg kasvaks veelgi kiiremini (liitintressiefekt) ja tarbimisel baseeruv majandus saaks löögi seoses eraisikute ja firmade kõrge võlakoormusega.

Douglas C. Lane & Associatesi portfellihaldur Sarat Sethi ütles BusinessWeekile, et seoses nõrga dollariga soovitab ta kundedel suurendada portfellis rahvusvaheliselt tegutsevate USA firmade aktsiaid, kes teeniksid langeva dollari abil. Ta kirjutas, et välisinvestorid, kellel on ebaproportsionaalselt suur osa USA dollaris väljendatud varades, leiavad, et nende investeeringute väärtus kahaneb koos dollari langusega. Seda on täheldanud ka Eesti investorid, spekulandid ja kauplejad, kes on teinud tegemist USA aktsiatega. Samal ajal, mida tugevamaks muutub Ameerika investorite seisukohast valuuta dollari suhtes, seda atraktiivsemad tunduvad mitte-USA investeeringud, mis lisavad survet dollari langusele. Aja jooksul võivad ka välismaised aktsiainvestorid USA aktsiaid müüma hakata ja USA turust eemale hoida.

USA eksportööridele tähendab nõrgenev dollar võimalust odavamalt eksportida. Isegi USAs toodetud paber ja kemikaalid võivad muutuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, kui jätta arvestamata USA meeletult kõrgeid tööjõukulusid. Samal ajal muutuvad USA firmadele ja tarbijatele importkaubad kallimaks. USA kaubad võivad koduturul turgu tagasi võita. Firmad, kes teenivad suure osa oma kasumist välismaal (näiteks McDonald?s), teenivad tulu välismaise kasumi ümberarvestamisel madalama dollarikursiga, mis tähendab, et iga välismaise ühiku eest teenivad nad nüüd suurema kasumi dollarites.

Dollari langusega võib kaasneda pikaajaliste intresside tõus ning see paneb keerulisse olukorda pangad.

Seniajani on USA valitsuse, keskpanga ja firmade sõnumiks tarbijatele olnud ? tarbige, võlg pole probleem!

Pangad on lahkelt n-ö odavat raha odavalt edasi laenanud. Kui pangad julgeksid lühiajalise raha arvelt pikaajalisi (näiteks 15-30aastaseid eluasemelaene) väljastada, kartmata intressitõusu, poleks ehk suuremat häda tarbimisele karta. Samas on tarbijatel teatav piir, kust edasi muutub laenuteenindamine raskeks ning see laenusumma piir langeb allapoole kõrgemate intresside juures.

Kommertspangad on võib-olla sunnitud hakkama propageerima säästmist tarbimise asemel, isegi siis, kui USA valitsus ja keskpank annavad edasi teistsugust sõnumit. Kuna USA majandus toimib suuresti tarbimisel, siis igasugune üleskutse seda piirata lööks heaolu ja oleks ebapopulaarne. Kui majanduskasv sõltub tarbimisest, on ametiisikutel keeruline kutsuda üles inimesi tarbimist piirama, säästma ja laene tagasi maksma. Sellega saetaks põhimõtteliselt oksa, millel ise istutakse. USA turg on väga suur ja ihaldusväärne ning paljud ettevõtted on orienteeritud siseturule, ekspordi osa on siinjuures suhteliselt väike. USA peaks aga enam keskenduma ekspordile.

Hetkel kuum