Opositsioon saavutas oma tahtmise

Laupäeval vallutasid opositsiooni toetavad rahvahulgad Gruusia parlamendihoone, nõudes president Eduard ?evardnadze tagasiastumist. ?evardnadze keeldus ja kuulutas riigis välja erakorralise olukorra. Eile vastasseis jätkus. Äripäeva trükkimineku ajaks jõudsid agentuuridesse esimesed teated ?evardnadze tagasiastumise kohta.

Juba laupäeval võrdles opositsiooni üks liidreid Mihhail Saaka?vili toimuvat 1989. a sametrevolutsiooniga T?ehhis, mis tõi veretu võimuvahetuse. Eile asusid opositsiooni toetama ka Gruusia sisekaitseväed. Laupäeval oli parlamendi eelmise koosseisu spiiker ja teine opositsiooniliider Nino Burdžanadze kuulutanud end erakorraliste valimisteni presidendi kohusetäjaks.

Läbirääkimisi vahendas Venemaa välisminister Igor Ivanov, kes eile varahommikul Gruusiasse saabudes kinnitas, et Venemaa ei kavatse kriisi lahendamiseks kasutada oma Gruusias asuvaid sõjaväebaase.

Telefonivestlustes ?evardnadzega kutsusid nädalavahetusel ka USA välisminister Colin Powell ja ÜRO peasekretär Kofi Annan vägivallast hoiduma.

Lääneriikide jaoks on Gruusia strateegilise tähtsusega, kuna läbi Gruusia on rajamisel ?energiakoridor? Kaspia regiooni naftale, mis looks alternatiivi ebastabiilsele Lähis-Idale ega jätaks kogu naftatransiiti Venemaa kontrolli alla. Naftajuhe Bakuust Tbilisi kaudu Türgi Ceyhani sadamasse projektvõimsusega miljon barrelit päevas peaks käiku minema 2005. aastal.

Venemaal on regioonis oma huvid ning suhted Gruusiaga on olnud pinevad. Läinud sügisel, kui USA kaitses kava ennetavalt Iraaki rünnata, teatas Vladimir Putin, et ka Venemaal on sarnane õigus ennetavalt Gruusiat rünnata. Nüüd mängib Venemaa eelkõige majanduslikele hoobadele. Kevadel sõlmis Gazprom Gruusiaga ulatusliku gaasitarnete lepingu.

Kriisi vallandasid Gruusias 2. novembri parlamendivalimised, mille tulemusi opositsiooni ja välisvaatlejate kinnitusel võltsiti. Rahulolematuse põhjused on aga sügavamal ? korruptsioonis ja majanduse laostumises, mille tagajärjel pooled endise NLi ühe jõukama liiduvabariigi elanikest elavad allpool vaesuspiiri. Suurtööstuse on endale haaranud oligarhid, neist osa ?evardnadze lähikonnast. Varimajanduse osakaalu hinnatakse 60%le SKTst.

Välismaal on ?evardnadze seevastu olnud kõrgelt hinnatud oma panuse eest külma sõja lõpetamisse Mihhail Gorbat?ovi välisministrina. USA on pidanud teda demokraatliku arengu garandiks ning püüdnud Gruusia iseseisvust rahaga kindlustada. 10 aastaga on Gruusia USA-lt saanud üle miljardi dollari, mis teeb Gruusiast Iisraeli järel suurima USA välisabi saaja elaniku kohta. Ent USA rahulolematus reformide soikumisega on kasvanud ning suhted on jahenenud. 2. novembri valimiste järel avaldas USA välisministeerium Gruusia juhtkonna suhtes ?sügavat pettumust?.