• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõnasõda peetakse leppes osalejate motiivide pärast

    Reedel kaitses Eduka Arengu Foorumil ühiskondliku leppele allakirjutamist Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Talle oponeeris leppele mitte alla kirjutanud Reformierakonna liige Märt Rask. Tegelikult ei ole ka Rask leppe vastu, tema sõnul ei kirjutanud Reformierakond lepingule alla, sest leidis sellest vastuolusid põhiseadusega.
    ?Kui osa Reformierakonna poliitikuid leidis, et on ühiskondliku leppe vastu, puudutas see konkreetset teksti, millesse oli sisse kirjutatud, et Ühiskondlikku Leppe Sihtasutus hakkab teostama osapoolte tegevuste üle järelevalvet. Oleks parteid sellele leppele alla kirjutanud, oleksid nad loonud põhiseadusevälise poliitika järelevalve-koordinatsioonisüsteemi,? selgitas Rask. ?See on tõlgendatav presidendivõimu laiendamisega. See ei ole paranoia, vaid konkreetse teksti tõlgendus. Hilisemates tekstides need detailid kadusid. Tuleb leida sihtasutuse koht ja roll ühiskonnas.?
    Aaviksoo aga leiab, et põhiseaduse vastased hirmud on paranoia ja pastakast välja imetud probleem.
    Lisaks pole Raski hinnangul Eestis võimalik ühtegi ideed ellu viia, ilma et keegi kahtleks tegija motiivides. ?Iga idee toob kaasa paranoia ja ideest tähtsam on, kes selle välja käis. Ühiskondlikku leppe protsessil on sama nõrk külg. Presidendi autoriteet selle protsessi juures on hea, kuid samas ka miinus,? selgitas Rask.
    Selle seisukohaga nõustus ka endine Pakterminali juht Raivo Vare, kes nimetas antud kompleksi armukadeduseks. Ta leidis, et oleks õiglane ühiskondliku leppe eesmärgist käsitleda lahus negatiivset struktuuride vahelist ja võimuvõitlust. ?Eesmärgi seadmise vajadus oli küps, meeldib see või mitte. Ei maksa seostada sellega, kes ja kuidas teostas. Ei maksa ühel või teisel poliitilisel grupil end puudutatuna tunda sellepärast, et nemad seda ideed välja ei käinud ja siis oma mängureeglid välja tuua. Meil oli vaja eesmärki, kuhu edasi liikuda,? rääkis Vare.
    Res Publica, Keskerakond ja Reformierakond ei kirjutanud ühiskondlikule leppele alla lõppteksti vastuvõetamatuse tõttu ja erinevatel erakondadel olid erinevad põhjused. ?Erakonnad lähtusid ühest egoistlikust huvist ? kellel oli vajalik tees sees, kirjutas alla, kellel mitte, see ei kirjutanud,? selgitas Rask. ?Tegelikult on kogu tekst ju erinevate sotsiaalsete gruppide huvide kajastus. Lepe peaks olema ühiskondlik, haarama kõiki, kõik peavad teadma, milles lepe seisneb. Sotsiaalne uurimus, et juba 17% teab, ei aita siin. Kõigile peab olema eesmärk selge, nagu oli Eesti vabaks.?
    Kui protsessi käigus ei jõuta ühisele eesmärgile, pole Raski sõnul võimalik lepet käsitleda ühiskondlikuna. Alalepped, mis sellest lepingust tulenevad, peavad tema hinnangul olema hierarhilises ülesehituses, praeguse leppe puhul on vaid üks paneel eesmärkidest. ?Lepe saab tekkida vaid loobumise kaudu, mitte nii, kas minu huvi seal sees on või mitte. See oli ka üks põhilisi põhjuseid, miks Reformierakond sellele alla ei kirjutanud,? lisas Rask.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tühja sest karust, siin on investeerimiskonverentsi ägedaimad ostusoovitused
Nädalavahetusel toimunud investor Toomase konverents oli küll pisut karuses meeleolus, kuid pakkus huvilistele siiski hulganisti asjalikke ostusoovitusi ja tarkuseteri.
Nädalavahetusel toimunud investor Toomase konverents oli küll pisut karuses meeleolus, kuid pakkus huvilistele siiski hulganisti asjalikke ostusoovitusi ja tarkuseteri.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.