• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−1,239 582,71
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,72
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−1,239 582,71
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,72
  • 25.11.03, 00:00

Ujuvmaja sobib merefännidele

Rääkides Sea House Developerist, ei saa mööda minna 1998. aastal loodud laevaremondiga tegelevast ASist LTH-Baas, mida Sea House oma koduleheküljel peamise partnerina nimetab. Kuna Eestis on ainuke laevafirma, kes uusi laevu soetab, Tallink ? teised pigem müüvad oma laevastikku ?, otsustati, et tuleb valmistuda ka halvemateks aegadeks. Kui laevaremondi osa kipub kokku kuivama, siis võiks tegeleda ka millegi muuga.
?Mõtlesime, mida oskame teha,? räägib LTB-Baasi turundusdirektor ja Sea House Developeri juhataja Anton Maljugin. ?Oskasime tegeleda ujuvvahenditega, teadsime merel vajalikke ohutusnõudeid.? Suur oli ettevõtte kogemus ka sisetöödel, mida oli palju tehtud reisilaevadele. Nii pandigi kokku kaks erinevat haru: laevaehitus ja majaehitus. 2001. aastal loodi LTB kõrvale Sea House Developer.
Ideed polnud vaja kaugelt otsida. Teadupärast on nii Rootsis, Taanis kui ka Hollandis suurtes linnades suur probleem elamispinnaga. Kortermaju küll ehitatakse, aga mitte keskustesse. Keskustes on see probleem lahendatud just ujuvmajadega. Näiteks Hollandis kasutatakse väga aktiivselt pontoonidel ujuvmaju ja neil on kanalites, jõgedel jm terved ujuvmajade rajoonid. Kuna Hollandi turul on väga tugevalt sees üks Kanada firma, siis vaadati lähemale ? Stockholmi, kus inimeste soov elada linnas ja mere ääres on Maljugini sõnul väga suur. Kusjuures loomulikult oleks eelistatum nn individuaalelamu. Oma maja mere ääres on ju teadupärast ka Eestis kallis lõbu, mida paljud endale lubada ei saa.
Stockholmis oli üks Rootsi firma hakanud valmistama ujuvmaju, ent kuna nende põhitegevusala oli siiski teine, jäeti majade tootmine pärast paari maja valmimist katki. Nii võttiski Sea House Developer idee üle ja läinud aasta augustis oli esimene Eestis valmistatud ujuvmaja valmis. Mitmete probleemide tõttu venis ehitusprotsess küllalt pikaks. Tegelikult jõuab sellise maja Maljugini sõnul valmis ehitada nelja kuuga.
Maja ehitatakse tugevast betoonist pontoonile. Esimesel korrusel on kaks magamistuba, saun, du?? ja tualett. Esimesel korrusel on ka kütteseade ja konditsioneer. Teisel korrusel on elutuba ja kööginurk, samuti rõdu, kus kala püüda või vette ujuma hüpata.
Maja on Anton Maljugini arvetes ideaalne just tõelistele merefännidele, kes oma elu mereta ette ei kujuta. Eks maja kujugi meenuta natuke kaptenisilla ja korstnaga laeva. ?Tegelikult on see üks 120 m² maja eriti suure ujulaga,? ütleb Maljugin, ?või talvel liuväljaga.?
Esimene valmisehitatud maja viidi puksiiriga Rootsi ja nagu näitas reisi ajal olnud väike torm, sai Sea House Developeri toode kvaliteetne ? majaga ei juhtunud midagi. Esialgu seisis see rohkem reklaamiotstarbel Stockholmi kesklinnas otse kuningalossi vastas. Leiduski kaks sadamaomanikest firmat, kes eestlastega koostööd teha tahtsid. Rootslaste rolliks jäi sealsest bürokraatiast läbinärimine (majadele aadressid jne). Kuna lubade hankimisel ühe või kümne maja jaoks polnud eriti vahet, otsustati perspektiivis rajada Stockholmi lähistele terve ujuvmajade rajoon. Esialgu mitte aasta läbi elamiseks, vaid pigem suvilateks. Üks maja on paigas ja lähiajal on plaanis ehitada veel kaks. Ühe sellise maja hind on 2 miljonit Rootsi krooni.
Perspektiivis tahetakse lisaks laevasarnastele majadele hakata ehitama ka sellise kujuga maju, mida me oleme rohkem harjunud nägema maa peal. Mõne pildi peal, mida Maljugin näitab, on lausa häärberi mõõtu ja malli majad. Eskiise on Maljuginil näidata ka veepealsetest kortermajadest (nn floating flathouse), kus on 26 ühetoalist korterit. Nende vastu tuntavat huvi Inglismaal.
Kas ka Eestis ujuvmajadele ostjat leidub, ei oska Maljugin öelda. Rootsis räägib ujuvmajade kasutamise kasuks väga sopiline rannik ja sisevete rohkus, kus lainetus peaaegu puudub või on väga väike. Eestis on aga rannik laugem ja rohkem tormide mõjuvallas. Ühe potentsiaalse kohana märgib Maljugin ära siiski Pärnut. Samas on Eestis ka kruntide hinnad võrreldes muu Euroopaga suhteliselt madalad, nii et esialgu karjuvat vajadust maalt vee peale elama minna pole. Nii ongi Sea House Developer seni rohkem Rootsi poole vaadanud. Mis ei tähenda, et soovi korral ka mõni Eesti inimene Maljugini juhitud firma poole pöörduda ei võiks.
- Peep Sooman, Pindi Kinnisvara turundusjuht
Ujuvmaja idee on üpriski meeliköitev, ent Eesti tingimustes äärmiselt ebapraktiline.
Esiteks ei ole meil kuiva maa puudust ning teiseks ei leidu just palju inimesi, kes sooviksid talvel keset jäävälja elada. Niisuguse maja soetamiseks puuduvad vettpidavad argumendid ning ostjateks on ilmselt üksikud edevad inimesed, kes soovivad naabrimehest kuidagimoodi erineda. Sellised lahendused ei ole hajaasustatud Põhjamaadele lihtsalt vajalikud ning sobivad eelkõige ülerahvastatud ning soojema kliimaga piirkondadesse, näiteks Jaapanisse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele