Baltika hindas euroliiduga liitumise mõjusid

Kuna vajalikku oskusteavet valmiskujul ei olnud võimalik kuskilt ammutada, tegid vajaliku andmekogumise ja mõjude mudeli loomise ära ettevõtte enda spetsialistid. Protsess on tänaseks aega võtnud paar kuud ning selle tulemusena on tekkinud mõjude konkreetne kirjeldus ja tegevusplaan mõjude parimaks ärakasutamiseks.

Põhiline mõju seisneb selles, et me ei saa enam kauem nautida Eesti liberaalseid kaubandustingimusi, vaid peame hakkama arvestama Euroopa ühisturul kehtestatud tingimustega.

Baltika kogemuse põhjal võib Euroopa Liiduga (EL) liitumise mõjud jagada otsesteks, kaudseteks ja teadmata mõjudeks. Otsesed mõjud võib omakorda jagada:

- üldisteks ? tolliprotseduuride muutused, lisanduvad tollimaksud ELi impordil, seniste tollimaksude kadumine liitunud riikidesse ekspordil;

- harukeskseteks ? sinna alla kuuluvad näiteks koguselised kvoodid ja kvoodimaksud osas harudes.

Kaudsete mõjudena võib eelkõige vaadelda EList lähtuvat survet palgataseme tõusuks, mis hakkab negatiivselt mõjutama ettevõtete konkurentsivõimet.

Liitumise teadmata mõjudeks võib nimetada seda, et ELi seadusandlus ei ole lõplik ning kaubandustingimuste liberaliseerimise jõustumisel on reaalne oht, et EL loob oma siseturu kaitseks täiendavaid meetmeid. Näiteks tekstiilikaubandust liberaliseeriva tariifide ja kaubanduse üldkokkuleppe (GATT) lepingu jõustumise tõttu 2005. aasta 1. jaanuaril on kõneldud selle lepingu mõju leevendamisest ja siseturu kaitseks uute meetmete rakendamisest, sellesuunalist lobitööd teevad hetkel mitmed tugeva tekstiilitööstusega Euroopa riigid, näiteks Itaalia ja Saksamaa.

Baltika on enda jaoks välja selgitanud, et konkreetsed ELiga liitumise mõjud ettevõtte äritegevusele on järgmised:

- tekstiilitoodete impordikvoodid ja impordilitsents kolmandatest riikidest impordil järgmise aasta 1. maist 31. detsembrini. See harukeskne meede on seotud GATTi lepingu jõustumisega, mille järgi viiakse 1. jaanuariks 2005 lõpuni kolmandatest riikidest pärineva tekstiili- ja rõivakaubanduse liberaliseerimine. Olulisimat mõju avaldab siin Hiina, kes odavate tööjõukulude ja hiiglaslike tootmismahtudega võiks riietada tervet inimkonda ja kelle vaba sisenemine Euroopa turule võib olla ettenägematute tagajärgedega;

- imporditollimaks tekstiili- ja rõivatoodetele sisenemisel vabasse ringlusesse ELis alates 1. maist 2004 ? imporditollimaksu mõju hindamisel tuleb vaadelda seda, kas need maksud eksisteerisid ettevõtte tänastel eksporditurgudel. Sellisel juhul ei toimu mitte maksukoormuse lisandumine, vaid muutub maksuvõla tekkimise koht.

Keskmine imporditollimaksu määr ELis on 5,4% tolliväärtusest, samas võib see osa valdkondade toodetel olla oluliselt kõrgem, jäädes näiteks tekstiili- ja rõivatoodetel 8?14% vahemikku. Ettevõtjatel tuleb meeles pidada ka seda, et osal kaupadel võivad tollimaksumäärad olla ajas suhteliselt sageli muutuvad;

- senikehtinud Eesti vabakaubanduslepingute tühistamine ? ELiga liitumisel kaotab kehtivuse 11 vabakaubanduslepingut, sealhulgas leping Ukrainaga. Just selle lepingu tühistamisel on tuntav negatiivne mõju nii Baltika kui ka paljude teiste Eesti tööstusettevõtete jaoks. Vabakaubanduslepingu tühistamine toob endaga kaasa imporditollimaksu impordil Eestist kui ELi liikmesriigist Ukrainasse. Tekstiilikaupadel ja rõivastel on maksu suuruseks 12 %;

- uus tollirežiim ja Intrastati kasutuselevõtt ? tähendab eelkõige seda, et ELi-välise impordi tollivormistuse protseduur muutub keerukamaks ning deklaratsioonide täitmisel on väga olulised kolm aspekti: kauba päritolumaa, kauba klassifitseerimine CN-tollikoodi alusel ja kauba tolliväärtuse õige määramine. Kauba päritolumaa ja klassifitseerimise olulisus on selles, et selle info alusel toimub kauba maksustamine imporditollimaksuga, samuti soodustollimäärade rakendamine. Ka peab olema kauba importija valmis kauba päritolumaad vajadusel tõestama vastavate dokumentidega.

Deklareerimise ja kaupade klassifitseerimise keerukuse kasvu iseloomustab kõige paremini see, et kui hetkel on Eesti Kaubanomenklatuuris (EKN) 1000 tollikoodi, siis ELi kuuludes peab kauba kodeerimiseks leidma õige 100 000 tollikoodi seast.

Intrastat on statistika- ja tolliameti poolt genereeritud elektroonse süsteemiga kaubavahetuse statistika kogumiseks ning seal peavad oma kaubavahetust hakkama deklareerima kõik ettevõtted, mille 2002. aasta vastav käive ületas ühe miljonit krooni. Intrastati täitmisel on ettevõtte ees kaks valikut: kas teha seda ise või osta teenus allhanke korras mõnelt oma logistikapartnerilt sisse.

Nende muutuste mõju hindamiseks konstrueeris Baltika endale lihtsa matemaatilise mudeli, kus võeti arvesse käibemahtusid impordi- ja eksporditurgudel ning erinevaid maksumäärasid. Kogemus näitab, et suurima negatiivse mõjuga on Ukraina vabakaubanduslepingu tühistamine. Lisanduvate importtollimaksude mõju on kardetust väiksem, kuna sisuliselt on analoogne maks kehtinud ka täna ettevõtte mitmetel eksporditurgudel ning reaalne maksukoormus lisandub ainult Eesti turu mahtudele, teiste müügiturgude puhul toimub maksevõla tekkimise aja ja koha nihkumine.

Suurimat positiivset mõju ELiga liitumisel võib oodata topelttollide kadumisest ekspordil Vene turule ning loomulikult ka sellest, et 75% ettevõtte tänastest hanketurgudest muutuvad koduturuks. Viimane toob omakorda kaasa deklareerimise mahu olulise vähenemise.

Mõjude hindamisel ei tohi jätta tähelepanuta ka ajafaktorit. Mõjutatud võivad saada mitmed äriprotsessi osad, milles muudatuste sisseviimine võib olla väga pika viiteajaga. Baltika puhul ulatub ELiga liitumise mõju kuni toodete kirjeldamiseni infosüsteemis, see aga toimub keskmiselt pool aastat enne seda, kui toode poelettidele jõuab.

Baltika sai liitumise mõjude hindamise protsessist väärtusliku kogemuse. Olulisim on see, et tervikinfot ettevõtte seisukohast pole, iga firma peab selle oma spetsiifikast lähtudes ise kokku koguma. Info ja mõju on valdkonna- ja ettevõttespetsiifilised.

Positiivne kogemus on, et Eesti ametiasutused ja nende töötajad on suuremas osas väga abivalmid ja head spetsialistid. Tarkus seisneb siin selles, et tuleb üles otsida just see õige inimene, kes on pädev antud valdkonnas infot andma. Oluliseks infoallikaks ja abimeheks on ettevõtte partnerid ? nii hankijad kui ka edasimüüjad. Neil on tihti aastatepikkune kogemus koostööst ELi ettevõtetega ning teadmised, kuidas bürokraatiarägastikus edukalt opereerida.

Autor: Kristel Kaevando