• OMX Baltic−0,21269,3
  • OMX Riga−0,71915,86
  • OMX Tallinn−0,021 754,18
  • OMX Vilnius−0,32989,23
  • S&P 5000,535 644,93
  • DOW 300,6340 251,24
  • Nasdaq 0,6318 514,79
  • FTSE 100−0,858 182,96
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,33
  • OMX Baltic−0,21269,3
  • OMX Riga−0,71915,86
  • OMX Tallinn−0,021 754,18
  • OMX Vilnius−0,32989,23
  • S&P 5000,535 644,93
  • DOW 300,6340 251,24
  • Nasdaq 0,6318 514,79
  • FTSE 100−0,858 182,96
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,33
  • 26.11.03, 00:00

Euroliiduga liitumine toob kaasa kaubastatistika

1992. aasta lõpuni põhinesid Euroopa Liidu (EL) väliskaubandusstatistika andmed tolliasutuste poolt kehtestatud dokumentidel, tolliformaalsustel ja -kontrollidel. Liikmesriikidevahelise ühisturu loomisel 1. jaanuaril 1993 kadus kaupade tollikontrolli kaotamisega piiril ka võimalus kasutada statistika tootmisel ainult tollideklaratsioonide andmeid. Statistika kogumine kaubavahetuse kohta jagunes kaheks.
Kaubavahetusstatistikat ELi mittekuuluvate riikidega kutsutakse Extrastatiks (Extra EC Trade Statistics), need kaubavahetuse andmed on fikseeritud tollideklaratsioonidel ja ettevõtjad ei pea esitama selliste tehingute kohta detailseid statistilisi aruandeid.
Liikmesriikidevaheline kaubavahetus on aga vaba ning kaupade liikumist ELi sisepiiridel ei fikseerita. Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse jälgimiseks võeti 1993. aastal kasutusele Intrastati (Intra EC Trade Statistics) süsteem ? statistilised andmekogumise meetodid ja tehnikad, mis asendavad tollidokumente ja -formaalsusi ning samas tagavad statistiliste andmete põhjalikkuse, usaldusväärsuse ja ajakohasuse.
Liikmesriikidevahelise kaubavahetusstatistika koostamiseks on vaja koguda statistilisi aruandeid otse kauba saajatelt ja lähetajatelt. Intrastati kuuaruannet ei pea esitama kõik liikmesriikidega väliskaubandustehinguid teostavad ettevõtted, aruande esitamise kohustus on ainult neil, kelle ekspordi või impordi käive ELi riikidega ületas aruandeperioodile eelneval aastal nn statistilist läve. Eestis on see lävi üks miljon krooni. Igal riigil on õigus ise fikseerida statistiline lävi eraldi kaupade lähetamisele ja saabumisele. Mõeldud on kaupade lähetamise ja saabumise käibeid eraldi, mitte kaubavahetuse kogukäivet. Lävede fikseerimisel tuleb siiski silmas pidada ELi määrustes toodud kvaliteedinõudeid. Ettevõttel tekib aruandekohustus ka siis, kui käive ületab kaupade lähetamisele või saabumisele kehtestatud läve jooksval aastal. Siis peab ettevõte esitama aruanded antud kaubavoo kohta läve ületamisele järgnevate kuude jooksul.
Võrreldes tollideklaratsiooniga on Intrastati aruannet veidi lihtsam täita. Vaatamata sellele on Intrastati aruanne ikkagi üks keerukamatest ja töömahukamatest statistilistest aruannetest üldse. Iga teostatud tehingu kohta tuleb aruandel kirjeldada kaubad Euroopa Majandusühenduse kombineeritud tollitariifide ja statistika nomenklatuuri (CN) järgi, mis võrdub praegu tollideklaratsioonide puhul kasutatava Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) kaheksakohalise koodiga.
Lisaks tuleb märkida kas siis kaupade siht- või saatjaliikmesriik, kauba kogus netokaalus ja vastavalt CNis nõutud mõõtühikule, kauba väärtus kaubaarve järgi ja statistiline väärtus ? kauba statistiliseks väärtuseks saabumisel on CIF-väärtus, lähetamisel FOB-väärtus ?, tehinguliik, tarnetingimus, kasutatud transpordi liik ja kaupade päritoluriik. Väiksema kaubanduskäibega ettevõtetele, selliseid on tegelikult 90% aruannet esitavatest ettevõtetest, on siiski statistilise väärtuse, tarnetingimuste ja transpordiliigi lahtri täitmine vabatahtlik.
Lisaks peab aruande täitja hästi kursis olema väliskaubandusstatistika tootmise metoodikaga. Kõiki tehinguid ja kaupu ei ole vaja aruandel kajastada (eksisteerib pikk nimekiri erandeid), samas tuleb aga kindlasti märkida näiteks kaupade töötlemine täismaksumuses ehk materjal + teenus.
Intrastati ja Extrastati süsteemiga kogutavad andmed on aluseks iga riigi väliskaubandusstatistika, maksebilansi ning sisemajanduse koguprodukti koostamisel. Liikmesriigid saadavad oma riigi kohta kogutud informatsiooni edasi ka ELi statistikaametile, mis koostab selle alusel koondstatistikat ELi ja võrdlevat statistikat liikmesriikide kohta.
Andmete võrreldavuse tagamiseks baseeruvad nii Extrastat kui ka Intrastat ELi määrustel, mis kehtivad kõigis liikmesriikides. Siiski on liikmesriikide praktikas Intrastati rakendamisel mõningaid erinevusi protseduurireeglite, statistiliste lävede ja kogutavate näitajate osas. Intrastati aruandeid kogub mõnes liikmesriigis statistikaamet, näiteks Saksamaal ja Rootsis, mõnes tolliamet nagu Soomes ja Suurbritannias, mõnes maksuamet nagu Iirimaal ja Belgias koguni keskpank.
Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004 tuleb ka Eestis juurutada Intrastati süsteem. Eestis hakkab andmeid koguma statistikaamet. Et lõviosa Eesti kaubavahetusest toimub ELi 15 liikmesriigiga ja üheksa potentsiaalse liitujaga, tuleb Intrastati süsteemi rakendamisel statistiliste aruannetega koguda Eestis statistikat ligi 90% väliskaubandustehingute kohta.
Muutus võrreldes varasemaga on suur. Alates 1992. aasta teisest poolest tugines väliskaubandusstatistika tootmine Eestis tollideklaratsioonide andmetele ja vaid mõne üksiku kauba puhul, mis ei kuulunud tollis deklareerimisele, statistilistele uuringutele. Intrastati andmete õigeaegne laekumine ja kvaliteet mõjutab Eesti majanduse arengu jälgimist.
Intrastati aruanne tuleb statistikaametile esitada aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Aruande võib esitada kas firma ise, ettevõtete emafirma, mis võib paikneda välismaal, või ka firma esindaja, näiteks tollimaakler, raamatupidamisfirma. Igal juhul vastutab aruande statistikaametile laekumise ja andmete õigsuse eest ettevõte ise. Aruannet võib esitada osade kaupa, viimane osa peab jõudma kohale enne kehtestatud tähtaega. Aruanded võib esitada ka allüksuste tegevuse kohta eraldi.
Erinevalt tollideklaratsioonide täitmisest tuleb statistikaametile kindlasti saata teade ka siis, kui antud aruandekuul liikmesriikidega kaubandustehinguid ei toimunud ehk niinimetatud nullaruanne. Vastasel juhul ei ole võimalik eristada mittevastamist kaubanduse mittetoimumisest. Aruande võib esitada paberkandjal või elektrooniliselt.
Statistikaameti analüüsi põhjal on Eestile sobiv statistiline lävi nii kaupade lähetamisel kui ka saabumisel üks miljon Eesti krooni. Sellisel juhul esitaks kaupade lähetamise aruannet 36% senistest eksportijatest, ligi 2000 ettevõtet, ja kaupade saabumise aruannet 37% importijatest, ligi 3500 firmat, kaubavahetuse käibest oleks aga kaetud ligi 98%. Firmad, kes peavad hakkama Intrastati aruannet 2004. a maist esitama, selgitatakse välja 2003. a väliskaubandusstatistika põhjal. Valimisse kuuluvaid ettevõtteid informeeritakse nende aruandekohustusest 2004. aasta alguses.
Autor: Merle Saaliste

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele