26. november 2003 kell 22:00

EL seab uued nõuded elektroonilisele sidele

Oktoobri lõpuks pidid ELi liikmesriigid vastu võtma õigusaktid, millega kaitstakse isiku eraelu ja isikuandmeid vähemalt direktiivis 2002/58 sätestatud turva- ja konfidentsiaalsustasemel. Jõustunud direktiiv käsitleb eraelu kaitset elektroonilise side sektoris ning täiendab sellisena isikuandmete kaitse direktiivi 95/46/EÜ. See kajastub ka Eesti uues isikuandmete kaitse seaduses.

Õigusakti jõustumisest alates peaksid isikuandmed ja privaatsus olema kaitstud võrdselt olenemata tehnoloogiast, mille raames neid kasutatakse. Direktiiv kehtib nii arvuti-, mobiil- kui ka muu elektroonilise side suhtes. Regulatsioon puudutab soovimatuid e-kirju (spämm), sideliiklusandmeid, positsioneerimist, valeandmete esitamist interneti vahendusel, andmete kasutamiseks antavat nõusolekut, side konfidentsiaalsust ning teadete/andmete salvestamist ning interneti lehekülgedelt salvestuvaid cookie?sid. Cookie on väike andmeplokk, mille veebiserver saadab teie veebibrauserile ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale.

Direktiivil on kaks mõnevõrra võistlevat eesmärki: esmalt taotleb see elektroonilise side privaatsust, teisalt aga seab sihiks elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise.

Elektroonilise side turvanõuetes pole iseenesest midagi uut ja direktiiv panebki sideteenuse osutajale koostöös sidevõrgu pakkujaga vastava kohustuse. Otse loomulikult tuleb suurema riskifaktoriga ettevõttel võrdlemisi rohkem rahakotti kergendada.

Siseriikliku õigusloome ülesandeks on jäetud ka side konfidentsiaalsuse tagamine. Keelata tuleb kasutajate loata jälgimine ning nende side salvestamine, välja arvatud juhtudel, mil tuleb tagada riiklikku julgeolekut, riigikaitset, avalikku korda, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamist, uurimist, avastamist ja kohtus menetlemist. Side salvestamine on lubatud vaid sideteenuse osutamiseks vajalikul määral, igal muul juhul peab isik andma vastavaks toiminguks oma nõusoleku. Sarnaselt Eesti seaduses sätestatuga võib isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Direktiiv kohustab sideteenuse osutajaid muutma anonüümseks abonentide ja kasutajatega seotud andmed, mida töödeldakse side edastamiseks elektroonilises sidevõrgus või sellise edastamisega seotud arveldamiseks, kui need side edastamiseks enam vajalikud pole. Arvega seonduvaid andmeid võib säilitada arve vaidlustamiseks ning sissenõudmiseks ettenähtud aja jooksul.

Direktiivi reguleerimisalasse kuulub ka telefonide juhitav numbrinäit, selle välistamise võimaldamise ning numbrinäiduta sissetulevast kõnest keeldumise võimaldamise nõuded.

Direktiiv sõnastab ka mobiilse positsioneeirmise õiguseid. Täna võivad asukohaandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda siseriiklikult tunnustatud õiguskaitseorganid, kiirabi ja tuletõrje neile saabuvatele kõnedele reageerimiseks. Kurjategijate jälitamise võimalust mobiilse positsioneerimise abil direktiiv ette ei näe. Direktiivil puudub igasugune kriminaalõiguslik jõud.

Inimsekkumist mittevajavate automaatvalimissüsteemide, faksi või e-posti kasutamine otseturustuseks on lubatud ainult nende abonentide puhul, kes on selleks andnud eelneva nõusoleku, milleks võib lugeda ka vastava märke tegemist internetilehel. Direktiiv keelab saata e-posti otseturustuse eesmärgil, kui jäetakse avalikustamata saatja isik või kui kirjas puudub saatja kehtiv e-aadress.

Internetis levivatele cookie?dele hakkab kehtima liitumissüsteem, mille järgi kasutaja andmeid võib salvestada üksnes juhul, kui kasutaja on selleks nõusoleku andnud.

Eesti õiguses on side konfidentsiaalsusega seonduv seni reguleeritud peamiselt telekommunikatsiooniseaduses. Rämpsposti kohalikud seadused peaaegu ei reguleeri, välja arvatud võlaõigusseaduse § 60, mis on suunatud pakkumise juriidilise siduvuse tagamisele. Direktiivi ülevõtmiseks kavandatakse uusi seadusi, sealhulgas elektroonilise side ja e-kaubanduse seadusi.

Autor: Eneken Tikk

Hetkel kuum