Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroliidus tuleb taluvõi asemel määrderasva küsida
Põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere sõnul peab selle või, mis ostetakse interventsiooni (kõrvaldatakse mõneks ajaks turult ? toim.) rasvasisaldus olema 82 protsenti, Eesti taluvõis on rasva aga 75 protsenti.
?Ka 2,5protsendise rasvasisaldusega piim pole ELi mõistes piim,? ütleb Maadvere. Euroopa mõistes on piim tema sõnul vähemalt 3,5protsendise rasvasisaldusega. Piimajoogiks võib tituleerida nn rasvatu ja kuni 1,8protsendise piima.
Mis tooted veel teise nime saavad või Eestist müügilt kaovad, Maadvere ei oska öelda. ?Hapukapsas on küll ka euroliidus lubatud,? lisab ta
Valio Eesti juht Peeter Puskai ütleb, et tööstusele pole 2,5protsendise rasvasisaldusega piima asemel mingi muu protsendiga piima tootmine probleemiks. ?Tuleb lihtsalt mõnda regulaatorit keerata,? selgitab Puskai. Tema sõnul tekitab pigem ärevust tõsiasi, et põllumajandusministeerium pole üheselt kinnitanud, et piima rasvaprotsenti puudutav muutus on ainus ja teised tooted võivad jääda samaks nagu praegu.
Kes aga soovib pärast 1. maid juua veel harjunud rasvaprotsendiga piima, saab seda osta Lätist ja Soomest, sest need riigid on oma toodetele välja kaubelnud üleminekuaja.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juht Andres Jagor ütleb, et Euroopa Liidu määrustesse kirjutatakse Eestis püütavate kalade eestikeelsed nimetused sisse ja ka tulevikus saab räime ikka edasi räimeks hüüda. Tarbijate jaoks muutub Jagori sõnul see, et lettidelt kaob pärast Eesti liitumist ELiga odav lõhe. ?Müügilt ilmselt see kala ei kao, kuid kuna hakkavad kehtima impordikvoodid ja -tariifid, siis peaks kala hind nende võrra tõusma,? ütleb Jagor.
Ametnike kinnistusel ei keelata ega standardita Eesti rahvustoite. Ses mõttes on läinud meil küll paremini kui t?ehhidel, kes liitumiskõnelustel ELiga leidsid ennast vaidlemas oma rahvusjoogi slivovitsi säilimise üle. Nimelt on eriti T?ehhi idaosas Moraavias pruulitav ja joodav ploominaps slivovits kangem, kui euronõuded ette näevad, ning säärasel puhul tuleks slivovitsile leida mingi uus nimi.