27. november 2003 kell 22:00

Ehted kunstniku käest

Kel tekib soov tellida ehet, tasub läbi käia ehtegaleriid (A-galerii, Galerii Kaks, Katariina Gildi galerii, Nu Nordik), soovitab ehtekunstnik ja Eesti Metallikunstnike Liidu juhataja Tiina Käesel. Võib vaadata, kelle looming meeldib ning seejärel astuda läbirääkimistesse. Üle 50 ehtekunstnikku ühendav A-galerii vahendab põhilise osa Eesti ehtekunstnikest. Galerii näitused on saanud ka omamoodi kultuurikeskuseks, mida käiakse peredega nädalavahetusel külastamas. ?Tellimise soovi puhul saab sealt leida endale sobiva stiiliga kunstniku, kellega korraldatakse kohtumine,? räägib A-galerii juhataja Lia Tüür. ?Tellija ja kunstnik arutavad idee üle ning räägitakse selgeks tellija ootused ja rahalised võimalused,? ütleb ehtekunstnik Marje Kerem. Käeseli sõnul on tellija sageli kidakeelne, kuid ehtekunstnikuga tuleks olla sama avameelne kui advokaadi juures.

Ehtekunstnik Ülle Kõuts tegutseb Katariina Gildi ehetekojas koos kolleeg Krista Laosega. Ehete tellimused jagab ta kahte gruppi. Ühel juhul tullakse kunstniku juurde, kuna meeldib viimase stiil ja soovitakse temalt ehet. Teisel juhul tullakse oma kiviga ning ehet soovitakse sellest lähtudes. ?Viimasel juhul algab ehe kivist, esimesel juhul soovitakse ehet,? selgitab kunstnik.

Tavaliselt usaldatakse kunstniku valikuid ja loomingut, kuid alati arutletakse ehte suuruse, värvide, materjalide üle. Proovitakse erinevaid variante, et leida parim lahendus. ?Näiteks on kõrvarõngaste puhul oluline vaadata neid näo juures, et näha, kas need sobivad kuju ja suuruse poolest inimese näoga,? räägib Kõuts.

Kõige enam tellitakse Tüüri sõnul sõrmuseid. See on ehe, mida on võimalik igapäevaselt kanda. Ehtekunstnik Ülle Kõutsilt tellitakse nii sõrmuseid, kaelaehteid, kõrvarõngaid kui igasuguseid rinnanõelu. Tellitud on ka käsivarre ja jala ümber käivaid võrusid. Huvitavaim ehe, mida kunstnik kunagi tegi, oli hõbedast jalavõru rotile.

Materjalide valik on mitmekesine, sest ehteid võib leida lisaks hõbedale ja kullale nii titaanist, pronksist, vasest, puust, luust kui ka emailist. Kullast ehted valmivad peamiselt tellimise peale, kuna kallima materjali puhul tehakse valmistooteid vähem,.

Kõutsi sõnul kasutatakse veel igasugu kivisid, teokarpe, nahka, lõnga, plastikut. Põhimõtteliselt võib ehete tegemisel kasutada ükskõik mida. Idee-ehete puhul pole piiranguid, kuid kandmiseks tehtud ehete puhul peab arvestama muidugi ka materjali vastupidavust. ?Tehakse ka väga õrnu ehteid, mis mõeldud vaid lühiajaliseks kandmiseks. Sellisel juhul kinnitatakse ehe alles peoruumis ning sellega peabki väga ettevaatlikult liikuma. Niisuguseid tellimusi tuleb aga harva ette,? toob Kõuts näite.

Kui on soov lasta teha ehe näiteks kallitest briljantidest, siis tasuks pöörduda juveliiri poole. Briljantide kinnitamisel on vaja kindlaid tehnilisi oskusi ja teadmisi, mida ehtekunstnikel tavaliselt pole. Nii on ka võimalik, et ehtekunstnik teeb töö kunstilise poole ning juveliir kinnitab kalliskivid.

Kuna hõbe on soodsa hinnaga materjal, tehakse sellest enim ehteid. 1g hõbedat maksab 3-4 krooni ning sõrmusele kulub ligikaudu 10 grammi. Kulla grammihind on 150 krooni ning sõrmusele kulub seda umbes 5 grammi. Kõutsi sõnul on materjali hind väike osa, kuna põhiline töö on ju materjalist ehte tegemine.

Arusaam, et ehted on kallid, on tulnud sellest, et mõnikord kasutatakse kalleid vääriskive. Selliseid ehteid kantakse väga harva ja hoitakse seifis. Kuid igapäevased ehted on üks osa kostüümist nagu kingadki. ?Tuhandekrooniste kingade juures ei mõelda, et need on väga kallid, kuid sama hinnaga ehteid peetakse kulukaks. Erinevus on ainult selles, et kingad kuluvad mõne aastaga, ehe aga kestab,? märgib Kõuts.

A-galeriis moodustavad ehte maksumuse materjali ja töö raha vastavalt selle keerukusele. ?Nõu andmise pealt lisatasu ei võeta. Seda seepärast, et meie tellija meeldib meile. Vastastikune hea läbisaamine, hea suhe publikuga on väärtus, mis pole äri,? räägib järgmise aasta kevadel 10. juubelit tähistava galerii juhataja. Tüüri sõnul on nii tellijad kui kunstnikud hea koostööga väga rahul. Vaid umbes kord aastas juhtub, et tellija ja kunstnik ei ole teineteist mõistnud.

Iga Eesti ehtekunstnik on oma näoga ning nad pole mõjutatavad ega suunatavad moevooludest. ?Samas on ka enamus eesti ehtekunstist käsitöö, mis on väga suur väärtus,? tõdeb ehtekunstnik Marje Kerem. Meie ehtekunstnike looming on väga mitmekesine, ulatudes seinast seina, on ka Käesel sama meelt.

A-galerii juhataja Liia Tüüri sõnul on Eesti inimesed väga ehtelembesed ja teadlikud, seepärast on nendega hea koostööd teha. Eestlane on piisavalt vaba oma valikutes ning ehe on tellija jaoks kui kunst. ?Soome kunstnikud on samas kurtnud põhjanaabrite konservatiivsete soovide üle ehete valikul ja see ei anna ka kunstnikele piisavalt loominguvabadust,? võrdleb Tüür.

Kui ehe tellitakse, siis on see kui väärtuslik kunstiteos, mida antakse põlvest-põlve edasi. Tiraažidena valmivates kullassepatös võolla küa disain, kuid sel pole kunstilist vätust ning elu, mis peitub kunstniku tö Tüõ tajub Eesti ehete tellija seda erinevust. ?äeks Saksamaal hakatakse alles nüjuma ehete kui kunstiteoste vätust. Eelnevalt on peetud vätuseks eelkõ hinnaliste kalliskividega ehteid ja nende koopiaid. Seetõ võöa, et selles osas oleme nii mõtki riigist ees. Eesti ehtekunsti hinnatakse ka väaspool ?seda näavad teistest riikidest pät tellijad,?tunneb galerii juhataja heameelt.

Tüüri sõnul ei saa öelda, millist stiili ja milliste kunstnike käekirja tellijad eelistavad. ?Kuna esindatud on väga palju stiile, pole nende hulgas selliseid, mis oleksid populaarsemad. Inimestel on isesugused valikud, seetõttu hindan ja kiidan eesti tellijaskonda, keda iseloomustab loovus. Nad tahavad olla vabad, omanäolised ega soovi masstooteid?.

Käesel kinnitab samuti, et praegu kantakse ehteid väga laia stiililise ampluaaga. Kinnitades, et Eesti naine on väga hea ehtekandja ning ka mehed hakkavad neid aina enam kandma. Käeseli sõnul on geid head ehtekandjad ja nende valikut iseloomustab eksklusiivsus.

Ehte stiili valik on väga personaalne ? kas soovitakse end ehtega tunda sama mõnusalt kui toasussides või kui kontsakingaga munakividel. Kandja peab otsustama, kumb on talle olulisem: materjal või ehte originaalsus. Põhimõtteliselt saab ehteid teha kasvõi autokummist või kõigest sellest, millest tehakse ka lilleseadeid. Kõik on võimalik, peab ainult meeldima kunstniku töö ja mõte.

Autor: Sigrid Suu

Hetkel kuum