Presspuit võistleb termopuiduga

Puu termotöötlus on saamas endale kõrvale veel üht uut meetodit ? puidu pressimist. Nagu termotöötlus, leiutati ka pressimismeetod juhuslikult. Kümmekond aastat tagasi märkas Soome puiduspetsialist Ari Hottinen, et raskete pinnasetöötlusmasinate alla jäänud puit muutus tugevaks ja raskeks. Selle tulemusel tekkis idee katsetada puu kuivatamist pressimise abil.

Kuumuse, niiskuse ja mehaanilise pressimise tulemusel saab väga kiiresti saematerjali kuivatada. Puusepatööks sobiv kuivus (alla 8%) saavutatakse 8?24 tunniga sõltuvalt puidu liigist ja materjali mõõtmetest. Puidu kokkupressimisel suureneb selle tihedus. Nii muutuvad näiteks kuusk, mänd ja kask sama tugevaks kui tamm. Samuti kahekordistub paindetugevus.

Presskuivatamise eeliseks on lisaks kiirele kuivamisele puidu vähene lõhenemine ja kõveraks tõmbamine. Kuumust lisades saab puitu sama protsessi käigus ka termotöö-delda. Liimpuitplaatide valmistamisel on presspuidu eeliseks asjaolu, et plaadi töötlemisel piisab ka ainult lihvimisest ning kallist hööveldamisest võib loobuda. Presspuidust saab valmistada mööblit, parketti ja põrandalaudu. Enamasti kasutatakse näiteks kase presspuitu 150 mm ja laiemate tapitud põrandalaudade valmistamiseks.

Kuna presspuit ei ela niiskuse toimel nagu tavaline töötlemata puit ja ta on oma stabiilsuselt võrreldav termo-puiduga, võib näiteks aia- ning vannitoamööblit ka presspuidust valmistada. Tegemist on siiski põhimõtteliselt teistsuguse tootega kui termo-puit, kuigi nende kasutuskohad on esialgu sarnased.

Presspuitu võib hiljem õlitada, mille tulemusel see ei reageeri enam niiskusmuutustele. Nii tekib hooldusvaba, ilma- ja mädanikukindel 5?10 mm paksune pealiskiht. Õlitöötlus sobib kõigile puuliikidele. Puit muutub lõpuks tumedaks. Sellist materjali saab kasutada nii niisketes ruumides kui ka välitingimustes, isegi sildade juures.