30. november 2003 kell 22:00

Seaduses ettevõtjasõbralikud uuendused

Isikute tähelepanu on tihti suunatud just eriseadustele (nt tulumaksuseadus, käibemaksuseadus), seetõttu on raamseadus teenimatult vähe tähelepanu saanud. Viimane maksukorralduse seaduse (MKS) muudatus toob aga kaasa mitmeid ettevõtjasõbralikke uuendusi.

FIEsid puudutavaid maksukorralduse seaduse sätteid täpsustati. Muudatus toob nüüdsest täpselt välja, et FIE, kelle tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline (nt põllumehed) või ajutine (nt mingi ühekordne ettevõtlusprojekt), saab alustamisel esitada maksuametile avalduse, kuhu märgib oma ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva.

Järgmine huvitavam muudatus puudutab maksukohustuslase huvide kaitsmist maksuvaidluse korral. Maksuvõla avalikustamine on lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Maksuotsuse või vastutusotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Kui kaebus on esitatud kohtusse, tehakse märge maksukohustuslase taotlusel või kui maksuhaldur on muul viisil kaebuse esitamisest teada saanud.

Kuna teave maksuvõla kohta on avalik, siis aitab maksuvõla vaidlustamise kohta märke tegemine kaasa isiku usalduse kaitsmisele äripartnerite silmis. Võla kajastus andmebaasis ei tähenda, et nõue oleks alati õigustatud, seetõttu on lausa hädavajalik, et seal oleks kohustuslikus korras ära märgitud, kui nõue on vaidlustatud. Muidu võib küll saavutada võidu vaidluses, kuid jäädavalt kaotada reputatsioonis.

Revisjonist teatamise korralduses tuleb nüüdsest maksukohustuslasele teatada lisaks ka revisjoni tähtaeg. Revisjoni ulatust ja tähtaega võib hiljem korraldusega küll muuta, kuid seda tuleb motiveerida.

Hetkel kehtiv seadus näeb ette, et deklaratsiooni allkirjastab üldjuhul maksukohustuslane ise või tema seaduslik esindaja, vaid erandjuhtudel nähakse ette lepingulise esindaja kasutamise õigus ? tolliprotseduuride korral ja isiku haiguse korral. Jaanuarist võib aga maksukohustuslaste (v.a füüsilised isikud) eest deklaratsioone allkirjastada ka volitatud (lepinguline) esindaja.

Kui on tehtud maksuotsus, mille vaidlustamise tähtajad on möödunud, siis reeglina sellist maksuotsust muuta ei saa. Jaanuarist lisandub maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise alusena MKSis sätestatud väärtegu. Väärtegu peab olema toime pandud tahtlikult ja selle kohta peab olema jõustunud lahend. Samas on lisatud lõige, mis oluliselt piirab maksuotsuse muutmist ja näeb ette, et muutmise või kehtetuks tunnistamise otsustamisel peab maksuhaldur arvestama, kas avalik huvi tasumata maksusumma määramiseks ja sissenõudmiseks kaalub üles isiku usalduse haldusakti kehtimajäämise suhtes, samuti väärteo raskust jm asjaolusid.

Jaanuarist ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tolliseadustiku alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Seega on summaarne arvestus nüüdsest tagatud ka juhul, kui isikul on nt tollis ettemaks ja maksuameti ees võlg. Varem toimus summaarne arvestus vaid maksuametisiseselt.

Praegu tuleb vaideotsuse kohtus vaidlustamisel esitada kaebus vaideotsuse peale. Praktikas tähendab see küll, et halduskohus tühistab ka esialgse maksuotsuse asjassepuutuva osa, kuid seaduse sõnastusest seda välja ei loe. EMLi taotlusel seadusesse jõudnud selgem sõnastus tagab, et kohtus vaidlustatakse ka esialgne haldusakt. Kuna vaidluse ese on vaideotsus (mille väljastab Tallinnas asuv keskasutus), siis toimub ka vaideotsuse vaidlustamine alati Tallinna halduskohtus.

On taunitav, et enamik maksuvaidlusi toimub praeguseni Tallinna halduskohtus, mis on täiesti ülekoormatud. Jaanuaris jõustuva muudatuse tulemusena saab kaebaja ise valida, kas kaebus esitatakse kohalikule või keskasutuse kohtupiirkonnas asuvale kohtule.

Autor: Hiie Õunpuu

Hetkel kuum