• OMX Baltic−0,04268,64
  • OMX Riga−0,23911,36
  • OMX Tallinn0,131 744,37
  • OMX Vilnius−0,17994,69
  • S&P 500−2,195 433,88
  • DOW 30−1,0939 917,45
  • Nasdaq −3,5217 363,61
  • FTSE 100−0,178 153,69
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0093,49
  • OMX Baltic−0,04268,64
  • OMX Riga−0,23911,36
  • OMX Tallinn0,131 744,37
  • OMX Vilnius−0,17994,69
  • S&P 500−2,195 433,88
  • DOW 30−1,0939 917,45
  • Nasdaq −3,5217 363,61
  • FTSE 100−0,178 153,69
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0093,49
  • 01.12.03, 00:00

Turvaelemendid aitavad katusel ohutult liikuda

Arenenud Euroopa riikides on turvaelementide kasutamine katustel ning nende tootmine täpselt ja rangelt reglementeeritud, Eestis on olukord paraku oluliselt erinev.
Puuduvad igasugused eeskirjad turvaelementide kasutamise kohta, projektides tavaliselt need puuduvad ning ka ehitusmaterjalide müüjatel puuduvad enamasti teadmised ja tahtmine kliendile vajalikke lahendusi pakkuda. Korraliku lahenduse saab klient Eesti oludes otse katusematerjali tootja või maaletooja poole pöördudes.
Turvaelemendid tuleks paigaldada katusele juba selle ehitamise ajal, sest nende lisamine hiljem, juba valmisehitatud katusele, tuleb tunduvalt kallim. Sageli tuleb turvaelementide paigaldamiseks katuse kandekonstruktsiooni täiendada, samuti maksavad turvaelemendid eraldi rohkem kui koos kogu katusematerjalikomplektiga ostes. Kõige suurema lisakulu põhjustab aga materjalide hankimiseks ja paigaldaja leidmiseks kulutatav aeg.
Kõige rohkem leiavad meil kasutamist lumetõkked. Lumetõkked paigaldatakse tavaliselt sisse- ja väljapääsude ning kõnniteede kohale (kohtadesse, kus lumisel ajal toimub inimeste liikumine), samuti varikatuste kaitseks. Kui katuseakende kohale jääb suurem katusepind, on ka katuseakende kaitseks soovitav lumetõkked paigaldada. Mõnikord soovitakse lumetõkkeid paigaldada ka vihmaveerennide kaitseks, kuid sellel pole mõtet, kui vihmaveerennid on kinnitatud õigele kõrgusele (nii, et katuselt mahalibisev jää ja lumi libiseb üle vihmaveerenni).
Lumetõkkeid on väga erineva kujuga. Kus millist lumetõket kasutatakse, sõltub eelkõige traditsioonidest. Eestis, nagu ka Soomes, Rootsis ja Norras, kasutatakse peamiselt kahest torust koosnevaid lumetõkkeid (vaata joonis 1). Kesk-Euroopas kasutatakse redelikujulisi (joonis 2) või traditsioonilisi ümarpalgist lumetõkkeid (joonis 3). Viimased sobiksid väga hästi ka meil kasutatavatele palkmajadele.
Lumetõkete kinnitus sõltub katusematerjalist. Kivikatuste korral kinnitatakse lumetõkkekandur kahe kivi vahelt tugevama lisaroovi külge (joonis 4). Profiilpleki korral kinnitatakse lumetõkkekandur läbi pleki alusroovitise külge (joonis 5).
Valtspleki ning valtsprofiilide puhul kinnitub lumetõkkekandur valtsi külge (joonis 6). Profiilpleki korral kasutatakse meil tihti ka lumetõkkeplekki (joonis 7), mis on oluliselt odavam, kuid tunduvalt väiksema töökindlusega (kinnitus nõrgem kui lumetõkkekanduri puhul).
Katuseastmeid ja -redeleid kasutatakse ohutuks liikumiseks katusel vertikaalsuunas (näiteks katuseräästast või katuseluugist korstna või antennini). Kivikatustel kasutatakse Eestis katuseastmeid, plekk-katustel aga katuseredeleid. Katuseastmed (joonis 8) paigaldatakse igale kivireale ning need kinnitatakse vabalt ümber roovi. Kui meil kasutatakse tavaliselt lattrauast keevitatud astmeid, siis näiteks Saksamaal, kus turvanõuded on väga ranged, eelistatakse platvormikujulisi (joonis 9) astmeid, mida mööda on tunduvalt kindlam liikuda. Katuseredelid kinnitatakse otsapidi harjapleki alla roovitise külge. Katusepinnale toetub katuseredel plastmassjalgadega (joonis 10). Katuseastmete ja -redelite odavamaks analoogiks on puidust katuseredelid.
Katuse- ehk käigusillad on mõeldud turvaliseks liikumiseks katusel horisontaalsuunas (näiteks katuseluugist korstna või antennini), samuti teenindusplatvormiks korstna puhastamisel või antenni hooldamisel (joonis 11). Katusesillad kinnitatakse analoogselt lumetõketega käigusillakandurite abil.
Turvakonkse ja turvapiirdeid kasutatakse Eestis haruharva. Turvakonksud (joonis 12) on mõeldus redelite ja köite kinnitamiseks, turvapiirdeid kasutatakse näiteks katuseluukide juures (joonis 13). q
Autor: Peeter Kärp

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele