• OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−1,8540 338,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,77
  • OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−1,8540 338,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,77
  • 01.12.03, 11:43

Euroopa suurimad ettevõtted reostavad üha enam keskkonda

Euroopa suurimate energiaettevõtete CO2 väljalase on võrreldes möödunud aastatega suurenenud.
PricewaterhouseCoopers?i (PwC) ja Enerpresse uuest raportist selgub, et
Euroopa süsinikgaaside faktor (Carbon Factor) näitab, et 21 Euroopa Liidu (EL) suurimat energiajaama paiskasid 2002. aastal atmosfääri 693 miljonit tonni (Mt) CO2, mis on võrreldes eelmise aastaga 0.8 % võrra kasvanud.
Mainitud 21 ettevõtet koos toodavad 75% kogu Euroopa energia ja soojussektori poolt atmosfääri paisatavast CO2-st. Esimesest 10-st ettevõttest 7 teatasid, et nende CO2 väljalase suurenes ja ainult 3 teatas, et see vähenes. Euroopa energiaettevõtete TOP 10 süsinikgaaside tootjat on RWE, Enel, Wattenfall, E.ON, Endesa, EDF, Electrabel, DEI, EDP ja Edison.
CO2 väljalaske kasv suurendab võimalikku mõju tervele sektorile, mida hakkab selles osas reguleerima uus, 2005. aastal jõustuv ELi direktiiv (Emissions Allowance Trading Directive, mis sisuliselt kehtestab igale riigile maksimaalse lubatud CO2 hulga, kui riik seda ületab, kaasnevad trahvid, kui riik toodab vähem heitgaase, võib ta ?kasutamata? jäänud osa mõnele teisele riigile maha müüa). Prognoosid on erinevad aga mõned vaatlejad ennustavad, et energiatootjad kokku peavad vähendama oma CO2 väljalaset 2012. aastaks 100 miljoni tonni võrra.
Valdur Lahtvee, Eesti Energia Keskkonnajuht kommenteeris: ?PwC uue uuringu valguses saame tõsiselt uhkust tunda viimastel aastatel Eesti Energia Grupi elektrijaamades rakendatud keskkonna- ja tootmise efektiivsuse tõstmise meetmete tulemuslikkuse üle - nimelt vaatamata väljastatud elektrienergia kasvule 2002. aastal vähenesid meie CO2 heitmed eelmise aastaga võrreldes 42 tuhande tonni võrra.?
Lahtvee on positiivselt meelestatud ka kehtima hakkava direktiivi osas ning usub, et direktiivi rakendamine aitab kaasa Euroopa riikide poolt Kyoto protokolli raames võetud ja ettevõtetele pandud kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele. Valdur Lahtvee hinnangul on Eesti on oma Kyoto protokolliga võetud kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse kuhjaga täitnud, ning ta peab võimalikuks, et ELi emissioonikaubanduse direktiivi rakendamisel Eesti poolt selle skeemiga ühinevad ca 50 Eesti ettevõtet vähendavad kasvuhoonegaaside heitmeid mitte riigipoolse surve tõttu vaid tänu turumehhanismidele.
?Nimelt peaksid ettevõtted olema huvitatud oma heitmete vähendamisest, et vabanevaid heitmelubasid Euroopa emissioonikaubanduse turul müüa. Nii saadud vahenditega on võimalik ka osaliselt heitmete vähendamise kulutusi katta?, sõnas Lahtvee.
CO2 mõõtmiseks on kasutusel nö süsinikgaaside faktor (Carbon Factor), mis võrdleb CO2 kogust ja toodetud energiat. Euroopa süsinikgaaside faktor oli 2002. aastal 358 kgCO2/MWh, mis oli veidi väiksem võrreldes 360 kgCO2/MWh kohta 2001. aastal.
PwC raportist selgub, et keskmine USA energiasektori süsinikgaaside faktor oli enam kui kaks korda kõrgem ELi omast. Põhjus on peamiselt selles, et USA-s on suur turuosa söel baseeruvatel generaatoritel. Samuti selles, et Euroopa soojusenergia jaamad on efektiivsemad. Jaapanis on süsinikgaaside faktor vaid marginaalselt kõrgem ELi keskmisest, 378kg CO2/MWh võrreldes Euroopa 358-ga. Jaapanis on suurem turuosa söe ja tuumaenergial baseeruvatel jaamadel, Euroopas aga rohkem gaasil ja vee-energial baseeruvatel jaamadel.
Valdur Lahtvee sõnul Eesti Energia vastav näitaja 2002.a keskmisena 1,36 tCO2/MWh. ?Suhtestamaks Eesti Energia saavutusi Euroopa suuremate elektritootjatega peab märkima, et Eesti Energia Grupi elektrijaamade süsinikuheitmete hulk toodetud elektrienergiasse on kasutatava kütuse - põlevkivi - omadustest tingituna märksa suurem kui ühelgi meie Euroopa sõsarettevõttetest?, lausus Lahtvee.
Lisaks erinevatele CO2 jääkide hulgale näitasid analüüsid, et Jaapani energiatootjad olid võrreldes ELi ettevõtetega palju läbipaistvamad keskkonnaraportid. Samuti oli Jaapanis süsinikgaaside faktori varieeruvus suurte energiatootjate vahel väiksem, mis näitab eri kütuseliikide tasakaalustatud kasutamist individuaalsete ettevõtete tasandil.
Laurent Segalen, PricewaterhouseCoopers?i Climate Change Services-i juht, kommenteeris: ?Need tulemused rõhutavad erinevusi Euroopa energeetikasektoris kasutusel olevates kütuseskeemides ja erinevaid tagajärgi, mida ELi süsinikgaaside limiidiga kauplemise skeemi rakendamine endaga kaasa võib tuua. Uue režiimi all saab olema nii võitjaid kui ka kaotajaid, ettevõtted peavad üle vaatama oma positsiooni arvestades suuri muudatusi, mida 2005. aasata energiasektorisse toob. PwC raport näitab, et mitmed ettevõtted peavad rakendama läbipaistvamat keskkonna-aruandlust. Omanikud soovivad saada täpsemat infot, et mõista nende ettevõtete tegevuse mõju, nad vajavad selleks nii finants- kui ka keskkonnaalast infot. ?
Süsinikgaaside väljalaske raport baseerub avalike ettevõtete 2002. aasta aruannetele analüüsil, mida toetavad intervjuud ettevõtete esindajatega. Käesolev raport on oma sarjas teine, esimene taoline uurimus valmis möödunud aastal. Raport analüüsib EL energiajaamu ning samal ajal võrdleb nende näitajaid Jaapani vastavate näitajatega. Eelmisel aastal vaatles raport ELi energeetikaettevõtteid võrdluses USA omadega.
<#PricewaterhouseCoopers=http://www.pwc.com> on maailma suurim professionaalseid ärinõustamisteenuseid pakkuv organisatsioon.
Täismahus raport on saadaval aadressil <#www.pwc.ee=http://www.pwc.ee> ja <#www.pwc.com/energy=http://www.pwc.com/energy>

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.07.24, 13:14
Milliseid võimalusi pakub praegu Euroopa investeerimismaastik?
Euroopasse investeerimine pakub ainulaadset võimaluste kooslust – siin ühinevad mitmekesised piirkondlikud turudünaamikad, kompleksne regulatiivne keskkond ja esilekerkivad sektorid, mis meelitavad kogenud investoreid kogu maailmast. Euroopa investeerimismaastiku nüansside mõistmine on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega, leiavad Freedom24 analüütikud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele