Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saeveskid töötavad alakoormusega
Kuna saetööstused on kodumaise piiratud metsaressursi tingimustes suurendanud kogu aeg tootmismahtusid, on importpalgi osatähtsus paaril viimasel aastal hüppeliselt kasvanud. ?Tänavune sügis on meie jaoks olulistes Venemaa metsavarumispiirkondades nii soe, et loodetud importtoorme koguseid ei saa kätte,? nentis Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Mart Riistop ja lisas, et isegi Moskvast põhja poole jäävas Vologda oblastis ei pääse masinatega metsa.
?Palgivarud Venemaal on lõppenud ja uus raiehooaeg pole sooja ilma tõttu veel alanud,? rääkis ASi Paikuse Saeveski tootmisdirektor Tõnu Järv. Tema andmeil kasutavad nad tänavu võrreldes eelmise aastaga ligi neli korda enam importtooret ehk importpalgi osa ulatub kolmandikuni. Toormenappuse tõttu jääb Paikuse Saeveskil tänavu 200 000 m3 suurusest tootmisprognoosist umbes 10 000 m3 puudu.
Samuti Stora Enso gruppi kuuluva Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku sõnul on neil importtoorme osa kahel viimasel kuul ulatunud isegi 40 protsendini. ?Toormenappuse tõttu oleme viimasel ajal töötanud vaid 70protsendilise koormusega,? rääkis Pihlak ning lisas, et aasta alguses plaanitud 350 000 m3 asemel suudavad nad tänavu anda ehk 340 000 m3 saetoodangut.
Suuruselt kolmandal saeveskil, Võrumaal asuval ASil Toftan, mis on juba kümme nädalat töötanud vaid neli päeva nädalas, jääb 107 000 m3 suurusest tootmisplaanist puudu samuti umbes 10 000 m3.
Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal aitas igasügist toormekriisi oluliselt leevendada suvel laastanud tormid, siis tänavu tormimurdusid ei olnud. Kodumaise toorme turuletulekut piirab tänavu ka keskkonnaministri suvine määrus, mis kehtestas raiepiirangud nooremates kui 100aastastes männikutes ja 80aastastes kuusikutes.
Märt Riistopi sõnul aitaks toormepõuda veidi leevendada ehk see, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) täidaks tõsisemalt oma rolli puiduturu stabiliseerijana. ?Tõsi, RMK on oma lepingulised kohustused täitnud, kuid ilmselt leidub riigimetsade hulgas lanke, mida saaks praegu ennetavalt raiuda,? ütles Riistop.
RMK metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul on kuivemate lankide arv piiratud. ?Riigimetsad jagunevad praktiliselt sama moodi nagu teistel metsaomanikel ja seega saame praegu raiuda vaid seal, kus pinnas kannab,? rääkis ta.
RMK selle aasta metsamaterjali müügimaht on 1,82 mln tm ning kasvava metsa raieõiguse müügimaht 0,65 mln tm. Kaubi andmeil on RMK oktoobri lõpu seisuga müünud metsamaterjali 1,65 mln tm ja kasvavat metsa 0,52 mln tm. Kodumaisest saetoormest tuleb riigimetsast kuni neljandik.