Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Abramovit? pidurdab naftakontsernide ühinemist
Abramovit?i motiivid on hetkel veel ebaselged. Kas nurjamine toimus Putini nõudel, Jukose nõrkuse ärakasutamiseks või oma naha päästmiseks, teavad vaid vähesed.
Kui Jukose ja Sibnefti aktsionäride üldkoosolek pidi möödunud reedel lõplikult heaks kiitma maailma neljanda naftakontserni JukosSibneft sünni, tuli Abramovit? ootamatult välja uue nõudmisega. Ta seadis tingimuseks, et ühisfirma tegevdirektoriks peab saama Sibnefti juht Jevgeni ?vindler ja nõukogu esimeheks presidendi administratsiooni endine juht Aleksandr Volo?in. 92% Sibnefti aktsiatest omandanud Jukose aktsionäridele ei olnud nõudmine vastuvõetav ning tehing jäi kinnitamata. Nädalavahetusel jätkas Abramovit? Londonis läbirääkimisi Jukose põhiosaniku, Menatepi tegevdirektori, Briti juristi Stephen Curtisega, kes soovib tehingut päästa. Abramovit? nõudis taas ühisfirmas juhtivaid kohti ja eriti Jukose uue tegevjuhi Simon Kukesi tagandamist.
Nõudmine on seda huvitavam, et Abramovit?ile kuulub ühisfirmas ainult 26% aktsiatest ja sisuliselt on Sibneftist saanud juba Jukose tütarfirma, sest viimane on selle aktsiate eest talle välja maksnud kolm miljardit dollarit.
Analüütikud juhivad tähelepanu sellele, et Abramovit?i nõudmised tekkisid pärast seda, kui ta mõne nädala eest oli kohtunud president Vladimir Putiniga. Ühtede arvates õhutas president Abramovit?it ühinemist lõhki ajama, et sel moel lisada survet vahi all viibivale Mihhail Hodorkovskile, keda president silma otsaski ei sallivat.
Londonis eksiilis viibiv oligarh Boriss Berezovski avaldas arvamust, et valitsuse eesmärk on Jukos Sibneftist lahutada. ?Hodorkovski saab kriminaalkaristuse ning riik konfiskeerib arestitud Jukose aktsiad, saades sel moel firma taas oma kontrolli alla ilma seda natsionaliseerimata,? on Berezovski prognoos.
Jukose suuruselt teine osanik, Iisraeli pagenud Leonid Nevzlin ütles: ?Ma ei saa aru, mis intriig on käimas, kuid olen meie partnerite käitumises väga pettunud. Loodan siiski, et tehing lõpule viiakse.?
Samal ajal on juristid asunud uurima selle peaaegu lõpetatud tehingu katkestamist, milleks võib kuluda mitu kuud. Sellisel juhul nõutakse Abramovit?ilt tagasi aktsiate eest saadud kolm miljardit dollarit ning tõenäoliselt ka lepingu katkestamise eest miljard dollarit trahvi. Üks arvamusi on, et Abramovit? ei ole huvitatud tehingu katkestamisest, vaid püüab Hodorkovski vahi all olemist ära kasutada ning saada ühisfirmat oma kontrolli alla või siis kaubelda Sibnefti aktsiate eest paremat hinda.
Pärast presidendiga kohtumist tegi Venemaa maksuamet avalduse, kus öeldakse, et sel ei ole Abramovit?ile mingeid pretensioone. Sellele vaatamata paistab, et Abramovit? ei ole oma tulevikus päris kindel. Seetõttu jätkab hiljuti Briti jalgpalliklubi Chelsea ostmisega laineid löönud oligarh kiiresti oma aktsiapakkide müüki Venemaal. Sel sügisel on ta müünud oma äripartnerile Oleg Deripa?kale poole oma 50protsendilisest osalusest alumiiniumigrupis RusAl ning 37% autogrupi Ruspromavto aktsiatest.
Samuti levivad kuuldused, et Abramovit?i varahaldusfirma Millhouse Capital on kokku leppinud Planeta Groupi müügis, millele kuuluvad jaemüügifirmad ning liha- ja piimakombinaadid. Samuti kaalub ta farmaatsiagrupi ICNist loobumist.