2. detsember 2003 kell 22:00

Raudteeseadus rõhutab veofirmade võrdsust

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas aga tuleneb põhiseadusest ka põhimõte, et üldistes huvides võib omandi valdamise, kasutamise ning käsutamise õigust seaduse alusel kitsendada. Meie kaks raudteede omanikku - AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS - on konkurentsiseaduse mõistes loomulikku monopoli omavad ettevõtjad, kelle käsutuses on infrastruktuur, mida teistel ettevõtjatel ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik veoteenust osutada.

Konkurentsiõigusest tulenevalt on riigil õigus loomulikku monopoli omavale ettevõtjale seaduse alusel kehtestada tema tegevust piiravaid tingimusi või kohustusi, et tagada selle ettevõtja teenuste ostjatele, antud juhul raudteeveo-ettevõtjatele, vaba konkurents. Nii praegu veel kehtiv raudteeseadus kui ka hiljuti Riigikogus vastuvõetud ja järgmise aasta aprillist kehtima hakkav uus raudteeseadus reguleerivad raudteeinfrastruktuuri omaniku tegevust ja kohustusi just ülalkirjeldatud põhimõttele toetudes: nii Eesti Raudtee kui ka Edelaraudtee raudteeinfrastruktuur tunnistati avalikuks raudteeks juba 1. mail 1999. a. Avaliku raudtee omanik peab nii kehtiva kui uue raudteeseaduse kohaselt tagama juurdepääsu oma infrastruktuurile veoteenuse osutamiseks kõigile raudteevedudega tegelevatele operaatoritele võrdsetel alustel. Erand on siin avaliku reisijate-veoteenuse osutajad, kellele on juurdepääsul raudteele tagatud eelisseisund.

Avalikku raudteed omav ettevõtja, kes ühtaegu osutab ka raudteeveoteenust, peab alluma täpselt samadele reeglitele nagu kõik teisedki veoettevõtjad. Mingit eelisõigust suuremale osale läbilaskevõimest selline ettevõtja omada ei saa. Hetkel kehtib siiski üks läbilaskevõime jaotamise korda reguleeriv valitsuse määrus: avaliku raudtee omanik peab teistele jaotama vähemalt 20% läbilaskevõimest ning ülejäänud 80% võib ta soovi korral ise kasutada. Selline säte ei ole aga kooskõlas raudteeseaduse põhimõtetega. See määrus kaotab uue seaduse jõustumisel 31.03.2004 kehtivuse.

Ühe olulise uuenduse uus seadus siiski toob: kolmandate riikide ettevõtjad saavad raudtee läbilaskevõimeosa ainult juhul, kui seda ei ole tahtnud mõni Eestis või ELi liikmesriigis asutatud ettevõtja. Uues raudteeseaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise menetluskord erineb senikehtivast üsna suurel määral. Kui raudteeinfrastruktuuri omanik soovib oma raudteel ka ise veoteenust osutada või ta ei ole muul põhjusel läbilaskevõime jaotamisel sõltumatu (nt taotleb läbilaskevõimet temaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja), peab ta läbilaskevõime jaotamise toimingud üle andma sõltumatule organile, kelleks uue raudteeseaduse kohaselt on loodav Raudteeinspektsioon. Sellise korralduse eesmärgiks on vältida ebavõrdset kohtlemist läbilaskevõime jaotamisel ning tagada läbilaskevõime jaotamise läbipaistvus.

Nii diskrimineerimise keeld kui ka eelkirjeldatud tingimuste esinemisel läbilaskevõime jaotamise üleandmise kohustus sõltumatule organile tuleneb ELi direktiivist 14/2001. Kuigi EL liikmesriigid pidid nimetatud direktiivist tulenevad põhimõtted oma siseriiklikku õigusesse sisse viima hiljemalt käesoleva aasta 15. märtsiks, pole paljud seda siiski veel teinud. Novembri alguses Viinis toimunud raudteeregulaatorite konverentsil avaldas Euroopa Komisjoni Transpordi ja Energeetika Peadirektoraadi esindaja selle üle sügavat muret.

Autor: Eva Vanamb

Hetkel kuum