3. detsember 2003 kell 22:00

Eesti Post ei igatse taga monopoolset seisundit

Eesti otsus ühineda ELiga on toonud kaasa vajaduse ühtlustada ELi õigusaktidega ka kandidaatriikide õiguslik regulatsioon. See on ka üks põhjustest, miks on juba tükimat aega ette valmistatud uue postiseaduse eelnõu. Vajadus postiteenuse järele on ja jääb. Tänane õiguslik regulatsioon on olnud üsna mitmeti tõlgendatav, mis on põhjustanud ka mitmes valdkonnas seaduse mõttest möödaminemise ja teenuste osutamise valenime all.

Eesti Post on kujunenud kirjakasti täitja sümboliks, mis on andnud alust meid ka täna veel pidada monopoliks. Tegelikult on juba aastaid postiturul tegutsenud kümneid ettevõtjaid, kes aktiivselt Eesti Postile konkurentsi osutavad. Olen nõus põhimõttega, et konkurents on ainus edasiviiv jõud ja sunnitegur, mis on aidanud kaasa Eesti Posti arengule. Täna räägitakse uue postiseaduse kontekstis postituru liberaliseerimisest Eestis. Kuid liberaliseerumine on tegelikult juba toimunud ning postiturul osalejad tegutsevad juba täna üsnagi liberaalsetel alustel, ehkki see omal ajal seadusandja mõte polnud. Eesti Post, kes osales ka seaduse väljatöötamise töögrupis, võib täna öelda, et kui on valida monopoli huve kaitsva, kuid ebaefektiivselt toimiva seaduse, ja liberaalse, kuid ausat konkurentsi soodustava seaduse vahel, siis Eesti Post pooldab viimast varianti.

Loodan, et postiseaduse eelnõust kujuneb ausat konkurentsi soodustav ning selle toimimist reguleerida suutev õigusakt, mis võimaldab kõigil soovijatel turule tulla oma teenustega, tagades samas neile ka võrdsed nõuded. Selgituseks tuleks öelda, et universaalse postiteenuse osutamist loetakse täna Eesti Posti suureks privileegiks. Tegelikult kannab see endas aga suuremas ulatuses kohustusi kui õigusi. Kohustus hoida töös väga mahukat infrastruktuuri, et ajalehed leviksid piirkondadesse, kus postikandja on ehk ainus füüsiline side maailmaga, et oleks tagatud kirja saatmise võimalus ka Ruhnult. Et kõik see oleks kättesaadavate hindadega, pole sugugi kasutoov ega efektiivse majandamise põhimõtetega kooskõlas. Kuid keegi peab ka n-ö ebarentaablites piirkondades opereerima, sest riik on ülemaailmse postiliidu liikmena selle kohustuse endale võtnud.

Mida ootab Eesti Post uuelt postiseaduselt? Tänane postiseadus ei reguleeri piisavalt kullerposti ega otsepostituse teenuse osutamist. Probleemid seaduse tõlgendamisel algavadki sellest, kui mõisteid ei räägita lahti ega seota sanktsioonidega, mis annab võimaluse vähereguleeritud teenustel konkureerida universaalse postiteenusega. Universaalse postiteenuse osutajal aga säilivad kohustused klientide ühtse kohtlemise ja hinnastamise osas, mistõttu konkureerimine üksnes ärilistel alustel tegutsevate teenuseosutajatega seab ettevõtted ebavõrdsesse seisu.

Postiturg on hinnatundlik turg. Et konkureerida, peab postiteenuse osutaja töötama efektiivselt ning pakkuma klientidele maksimaalselt soodsat teenust ning vastavalt universaalsele postiteenusele esitatud nõuetele peab see olema kulu-põhine, samas on postitamise omahind linnades kordades odavam kui maapiirkonnas. Universaalse postiteenuse ühtse hinna põhimõte aga sellist hindade diferentseerimist ei luba. Kaitsma peab siiski üksiktarbijat, kel peab olema võimalik teatud hinna eest üle kogu Eesti teenust saada. Üksnes ärilistel alustel toimiv ettevõte aga näiteks Ruhnule kirja ei vii ? see oleks majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekas ? ning kasutab selleks Eesti Posti võrku. Vastavalt seadusele on Eesti Postil kohustus universaalse postiteenuse alla kuuluv kiri Ruhnule viia sama raha eest kui naabermajja Tallinnas. Seega on Eesti Posti ootus uuelt seaduselt seotud eelkõige üksiktarbija kaitsmisega ning kulupõhise hinna kehtestamine maksimaalse piirhinnana. Sellest allapoole hinnakokkulepete sõlmimine peaks jääma vabalt otsustada vastavalt tegelikule konkurentsile. Võttes arvesse, et otsepostituse ja kullerposti saadetise teenused konkureerivad universaalse postiteenusega, tuleks nende mõistete sisu avada ning postiseadust ka neile kohaldada.

Eesti Post on ajalooliselt kujunenud postiteenuse osutaja võrdkujuks. Täna on Eesti Post küll ainus universaalse postiteenuse osutaja, kuid teiste teenuste osas peame olema võimelised konkureerima. Eesti Post ei igatse tagasi ega tee selleks jõupingutusi, et taastada oma ainutegevus postiturul, kuid soovib uuelt postiseaduselt üheselt arusaadavat ja kohaldatavat regulatsiooni.

Autor: Peeter Raudsepp

Hetkel kuum