Kyoto lepe sõltub Venemaast

Teisipäeval ütles Venemaa presidendi Vladimir Putini majandusnõunik Andrei Illarionov Putinile viidates, et Kyoto protokoll selle praegusel kujul piirab Venemaa majanduse kasvuvõimalusi ning et Venemaa ei saa lepet ratifitseerida.

Kui see on tõesti Venemaa ametlik seisukoht, on ainus ülemaailmne kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamise kokkulepe läbi kukkunud.

?Mõned ütlevad, et Kyoto kokkulepe on surnud, kuid probleemid ei ole surnud,? ütles Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Margot Wallström, avaldades lootust, et Venemaa siiski kokkuleppe allkirjastab. ?Plaan B puudub.?

Eesti firmade väljavaated teenida tulu kasutamata heitmekvootide müügist, mille EL tahab sisse viia Kyoto eesmärkide täitmiseks, ei pruugi tingimata ohus olla. Leppega või leppeta on EL lubanud heitmekvootidega kauplemise 2005. a käivitada.

1997. a Kyotos sõlmitud leppega soovitakse aastaks 2012 vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 5,2% võrra 1990. a tasemest. Lepe jõustub aga ainult tingimusel, et sellega ühinenud riikide heitmed moodustavad vähemalt 55% atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasidest. Tänaseks, kui leppe on ratifitseerinud 120 riiki, on koos 44,2%. Kui USA leppega ühinemisest keeldus, sai kaalukeeleks Venemaa, kelle arvele langeb 17,4% heitmetest.

Venemaal poleks Kyoto leppe täitmisega probleeme ? 1990. a tasemest on heitmete emissioon vähenenud 30%, kuid Moskva majanduslik huvi on vähenenud. Süsteemi järgi, kus vähem saastav riik võib osa kasutamata heitmekvootidest ära müüa, lootis Venemaa teenida kümneid miljardeid dollareid. Kui aga USA leppest lahti ütles, kadus suurim potentsiaalne ostja ? USA arvele langeb 36% tööstusriikide heitmetest. Huvi on vähendanud ka ELi plaan piirata kvootide hulka, mida liikmesriigid Venemaalt osta võivad. Venemaa ähvardust Kyoto lepe ratifitseerimata jätta on tõlgendatud kui surveavaldust, millega Moskva tahab välja kaubelda soodsamaid tingimusi.

Kyoto lepe sai sel nädalal teisegi tagasilöögi, kui Euroopa Komisjoni aruanne näitas, et ELi riigid on Kyoto eesmärkidest alles kaugel. ?Asjad arenevad vales suunas,? ütles Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Margot Wallström. Aastal 2001 olid heitmed 1% võrra suuremad kui 2000. a. Praegu suudaksid eesmärgi saavutada vaid kaks riiki viieteistkümnest ? Rootsi ja Suurbritannia. Kõige kaugemal on sihist Taani ja Hispaania, hälbides vastavalt 37% ja 33%.

Arvestuste järgi aitaks kvoodisüsteem Kyoto eesmärkide täitmisega seotud kulusid vähendada 20%. Ilma selleta oleks kulud 3,4 miljardit eurot. Samas on Euroopa Parlament arutelud süsteemi üle peatanud, mis tähendab, et ajakava võib nihkuda.

Võimalusest kvoote müüa võidaksid eelkõige ELi uued riigid, mis komisjoni raporti järgi täidavad (Sloveenia erandiga) Kyoto eesmärgid suurema vaevata. Balti riikide heitmed peaksid aastaks 2010 olema 50% madalamal 1990. a tasemest.