Ülo Toomsalu • 4. detsember 2003 kell 6:09

PM: Ohtlike jäätmete kogujad töötavad alakoormusega

Sadade miljonite eest ehitatud ohtlike jäätmete kogumiskohad seisavad pooltühjana, sest liiga kõrgete hindade tõttu töötlevad ettevõtted oma jäätmed ise.

Näiteks Tallinnas Suur-Sõjamäel asuva kogumispunkti aastaseks mahuks arvestati 1998. aastal umbes 15 000 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Reaalsuses ulatub aastas kogutavate jäätmete hulk vaevalt pooleni prognoositust, kirjutab Postimees.

Kogumiskeskust opereeriva EcoPro esindajate sõnul on ohtlike jäätmete hulk kahanenud, sest Eestis on tööstusi jäänud vähemaks ja need töötavad säästlikumalt. Töösturite sõnul sunnib kokkuhoiule ohtlike jäätmete kõrge kogumishind.

Jäätmete saatmine EcoPro hallatavasse kogumiskeskusesse maksab olenevalt jäätmetest 650 kuni 50 000 krooni ühe tonni kohta. EcoPro tegevdirektori Tõnis Meriste sõnul on keskmine hind, mida jäätmetekitajad peavad prügi eest maksma, siiski mõne tuhande krooni ringis.

Ohtlike jäätmete kõrget hinda võrreldes olmejäätmete ladustamise eest küsitavate summadega tunnistab ka Meriste ise.

Tema sõnul on kogumispunkti alatäitumise põhjuseks asjaolu, et kui seda 1994. aastal projekteeriti, võeti arvestuste aluseks kümnendi esimestel aastatel tekkinud ohtlike jäätmete kogused.

«Praegu on aga reaalsus selline, et seal, kus varem seisid tehased, on nüüd kas kaubanduskeskus või varemed,» rääkis Meriste. «Jäätmete tekitajaid on vähem.»

Eesti Keemiatööstuste Liidu tegevdirektori Hallar Meybaumi sõnul on liidu liikmesettevõtted ohtlike jäätmete liiga kõrge kokkuostuhinna üle kurtnud ning kulude vältimiseks püütakse leida alternatiive.

Osa ettevõtteid põletab ohtlikke jäätmeid, teised kasutavad neid aga näiteks väetise tootmisel. «Ettevõtted üritavad oma põhitegevusest tekkivad ohtlikud jäätmed muuta kõrvalproduktideks, mille saab lisaväärtust lisades maha müüa,» selgitas Meybaum.

Hetkel kuum