7. detsember 2003 kell 22:00

Eestile raha pole, see läheb Leetu

Hiljuti Tartus toimunud Eesti Energia korraldatud rohelise energia teabepäeval jäi kõlama mõte, et elektriliinid amortiseeruvad kiiremini, kui neid uuendada suudetakse. Eesti Energia investeeriks tunduvalt rohkem, kuid piiratud ressursside tingimustes pole seda võimalik teha.

Näiteks oleks Tartu piirkonna jaotusvõrkude uuendamiseks vaja igal aastal investeerida 150 miljonit krooni ja nii 10 aastat järjest. Praegu kulutatakse aga aastas ainult 70 miljonit krooni ehk üle kahe korra vähem, kui vaja oleks. Samas võib Eesti Energia pressiteatest lugeda, et Eesti Energia Grupi I poolaasta kasum oli 67 miljonit krooni, mis on 114 miljoni krooni võrra parem tulemus kui eelmise majandusaasta samal ajavahemikul. Grupi netokäive kasvas 2003/2004 majandusaasta esimesel poolaastal möödunuga võrreldes 14 protsenti ning moodustas 2,51 miljardit krooni.

Ka on Eesti Energia teinud kahe miljardi krooni suuruse pakkumise Leedu elektrivõrgu erastamiseks. Hetkel on Leedu selle peatanud. Prognooside järgi suureneks sel juhul kontserni aastakäive 3 miljardi ja kasum 100 miljoni krooni võrra.

Eesti Energia on ka varem tahtnud osta naaberriikide elektrivõrke. Teatavasti tahtis Eesti Energia kolm aastat tagasi ühineda Läti firmaga Latvenergo, kuid see plaan luhtus.

Lähiaastatel on energiafirmal plaanis toota praeguse 0,4 protsendi asemel 5,1 protsenti elektrist nn rohelise energiana. Kui taastuvenergia osakaalu suurendamine on tervitatav, siis Leedu elektrivõrkude erastamises osalemine tekitab palju küsimusi. Miks küll tahab Eesti Energia omandada naaberriikide elektrivõrke, kui koduski on palju teha? Põhjus võib peituda asjaolus, et enne Eesti Energia erastamist tahetakse firma müügihind lihtsalt üles kruttida. Leedulased aga kardavad, et Eesti Energia võivad tulevikus ära osta hoopiski venelased ja siis satub ka Leedu energiavõrk Venemaa kontrolli alla.

Autor: Raivo Sihver

Hetkel kuum