Vallasasju saab müüa enam kui kaks aastat

Justiitsministeerium on Riigikogule kinnitamiseks ette valmistanud seaduseelnõu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmiseks. Praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt võib ehitist või selle osa vallasasjana võõrandada kuni 2003. aasta 31. detsembrini.

Nimetatud sättest tulenevat tähtaega on juba varasemalt korduvalt pikendatud. Kuna praeguseks on ikkagi tsiviilkäibes suur hulk vallasasju (eelnõu seletuskirja kohaselt seisuga 01.01.2003 Tallinnas 178 000 eluruumi), pikendatakse seaduseelnõuga senikehtinud tähtaega.

Esialgse justiitsministeeriumi esitatud seaduseelnõu järgi eristati vallasasjana käibes olevaid ehitisi (sh mõttelisi osi) ning ehitiste reaalosi ja mõlematele olid määratud erinevad tähtajad, milleni on võimalik nendega tehinguid teha. Ehitiste ja nende mõtteliste osade vallasasjakäivet sooviti pikendada 2004. aasta 1. juulini ning ehitise reaalosade vallasasjakäivet 2006. aasta 1. märtsini. Arvestades aga EV Notarite Koja, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja, Pangaliidu ja Riigikogu õiguskomisjoni märkusi ja ettepanekuid, on praegu menetluses olevas eelnõus pikendatud kõigi vallasasjade tsiviilkäibe tähtaega 2006. aasta 1. märtsini eristamata ehitise reaalosi ja ehitisi kui vallasasju.

Tähtaja aegumisel, juhul kui seda 2006. aastal uuesti ei pikendata, säilib omanikel vallasasja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus, kuid vallasasja müümiseks on siis möödapääsmatu eelnev ehitisealuse maa või hoonestusõiguse omandamine.

Suuremat segadust võib tekitada hooneregistri tegevuse lõpetamine 31.12.2003, mil kõik hooneregistri funktsioonid peaks üle võtma ehitisregister. Kuigi aasta lõpuni on jäänud loetud päevad, ei ole täpseid juhiseid edasiseks avalikkusele ega notaritele jagatud.

Majandusministeeriumist antud teabe põhjal on hooneregistrid tavakodanikele avatud 12. detsembrini, pärast seda võetakse vastu ainult notaribüroodelt saadetud dokumente. Jaanuari algusest peavad notarid tehingu tegemiseks hakkama kasutama elektroonilist ehitisregistrit ( www.ehr.ee ), kust kontrollitakse tehinguks vajalikke andmeid ja kuhu pärast notariaalse lepingu sõlmimist sisestatakse ka andmed uue omaniku kohta.

Tehing sujub takistusteta, kui omaniku esitatud andmed ja ehitisregistri andmed kattuvad. Kui aga avastatakse erisusi, tuleb esitada järelpärimine arhiivi ning andmete täpsustamine võib võtta siis juba nädalaid.

Tehniliste andmete mittevastavusel tuleb kõik probleemid lahendada kohalikus omavalituses või linnavalitsuses. Seni hooneregistris hoitud ehitistega seotud dokumendid antakse üle kas kohalikele omavalitsustele või arhiividele.

Oma majaga seotud dokumentide leidmise lihtsustamiseks peaks elektroonilises ehitisregistris iga objekti juures olema link, mis viitaks dokumentide täpsele asukohale.

Autor: Härmo Haljaste