Sirje Rank • 8. detsember 2003 kell 22:00

Rikaste edetabelis jääb Eesti Lätile ja Leedule alla

Ühtki (euro)miljardäri Balti riikides veel ei ole. Neid aga, kelle vara on hinnatud enamaks kui 100 miljonit eurot, on kogunenud soliidne grupp.

Pingerea tipus on Läti Parex Banka asutajad Valeri Kargin ja Viktor Krasovitsky ning Ventspilsi linnapea ja Ventspilsi vabasadama juhatuse esimees Aivars Lembergs.

Leedus on jõukaimal järjel Balti riikide suurima jaekaubandusfirma Vilniaus Prekyba asutajad. Ainsa Eesti esindajana on esikümnes 9. kohal Pakterminali osanik Anatoli Kanajev. Kokku on pingereas 18 ärimeest nii Lätist kui ka Leedust ja 14 ärimeest Eestist.

Balti riikide 50 rikkaima seast leiab kaks endist peaministrit ja ühe asepeaministri. Samuti Baltimaade rikkaima profisportlase Arvydas Sabonise ning teisegi Leedu korvpalluri Sarunas Marciulionise.

Ainsa naisena on 49. kohal Läti pesutootja Lauma president Zigrida Rusina. Noorim Baltimaade (euro)miljonär on 29aastane Oleg Fil, Läti Aizkrauklesi panga osanik.

Ajakirjaniku haridusega Valeri Kargin alustas äris reisiteenuste kooperatiiviga, koos äripartneri Viktor Krasovitskyga asutati Parex Enterprise. Kullasoone tabasid mehed 1990. aastal, kui said lagunevas Nõukogude Liidus esimese valuutatehingute litsentsi. Nii koguti kapital, millega 1992 avati Parex Banka. Panga presidendina on Kargin (42) läbi loovinud kahest finantskriisist ning juhtinud agressiivset laienemist, millega pank on tõusnud varade mahult (1,6 miljardit eurot) Balti riikide kolmandaks pangaks. Edasi on plaanis jõuliselt laieneda Leedus ja Eestis, Euroopa Liidus, Venemaal. Hiljuti avati esindus Jaapanis.

Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi kohta kirjutab The Baltic Times, et selle mehe vara suuruse üle võib vaid spekuleerida ning hindab selle 230 miljonile eurole. Hindamist raskendab muu hulgas naftaterminali Ventspils Nafta offshore-staatus.

Läti esikolmikule järgnevad perekonnad Numavicius ja Marcinkevicius, Balti suurima jaekaubandusketi (2003. a käive üks miljard eurot) asutajad ja juhid. Ka see firma laieneb agressiivselt. Viimati avati oktoobris Kaunases 60 mln eurot maksnud hüpermarket Akropolis, lisaks Poolale kombatakse teed Ukraina turule.

Esikümne kuues, Peteris Smirde, asutas 1991. a Baltcom TV ja hiljem Baltcom GSMi (tänane Tele2), mille ta aastal 2000 suure raha ? 277 miljoni dollari ? eest ära müüs. Tänavu ilmutas Smirde huvi digitaalse televisiooni vastu, kõige viimane äriidee on aga naftaprojekt Kurzemes, kus Läti valitsuse hinnangul on 63 miljonit barrelit naftat.

Bronislovas Lubys seitsmendal kohal on Leedu endine peaminister, kes kirjutas alla riigi iseseisvusdeklaratsioonile. Praegu on hariduselt keemiadoktor Lubys Klaipeda stividorfirma president ning Leedu Töösturite Konföderatsiooni president.

Mihhail Ulman, kes on 8. kohal, on üles ehitanud Läti ühe suurema toiduainete ja jookide impordifirma Mono Group, mille president ta on.

9. kohal on Pakterminali osanik Anatoli Kanajev. Varade seas loetakse üles ka osalus firmas Transiidikeskus ning Kanajevi naise Alla osalus firmas N-Terminal Group.

Esikümne lõpetab tööstus- kaubanduskonglomeraadi MG Baltik president Darius Mockus. MG Baltikule kuulub rida ettevõtteid alates rõivamüüjast Apranga uudisteagentuurini Elta, rida hotelle ja restorane.

Tuntumatest nimedest on pingereas 15. kohal Andris ?kele, kes on loonud Läti ühe suurema toidu- ja joogikontserni Ave Lat Group ning olnud kolmel korral Läti peaminister. Samuti leiab nimekirjast Läti praeguse asepeaministri Ainars Slesersi, kes on hulgi- ja jaekaubandushiiglase Linstow Warner üks asutajaid.

Baltic Timesi avaldatud Baltimaade rikkaimate edetabelis on Eesti ärimehi neliteist, enamik tegeleb nafta- ja transiidiäriga.

Esikümnesse mahtus ainsana Ukraina juurtega Anatoli Kanajev (9.), kes on koos Endel Sifi ja Aadu Luukasega üks Eesti nafta- ja transiidiäri võtmetegelasi. 1970. aastal Muuga sadamas logistikuna alustanud Kanajev omab abikaasa Alla ja Trans Kullo kaudu ärihuvisid Pakterminalis, N-Terminal Groupis ja Transiidikeskuses. Ajaleht hindas Kanajevi varasid kokku poolteisele miljardile Eesti kroonile.

Rikkuselt teine eestlane ja 12. Baltimaade ärimees on Tallink Grupi omanik Enn Pant, kes evib ka Merko Ehituse ja Transiidikeskuse aktsiaid, tema netoväärtus on 936 miljonit krooni. Pant ei võta edetabelit tõsiselt, nimetades seda ajakirjanduslikuks spekulatsiooniks.

?Ma suhtun sellistesse edetabelitesse äärmiselt negatiivselt, need on täiesti meelevaldsed ja ei näita midagi. Näha ju pole, kui suur on kellegi laenukoormus ja kohustused,? kommenteeris ta.

16. kohale paigutas komisjon samuti naftaärimehe, Pakterminali, N-Terminal Grupi, Logman Investi, Baltika, Hansapanga ja Saku Õlletehase aktsiaid omava Endel Sifi, kelle vara väärtus on kokku 858 miljonit krooni.

Baltimaade jõukuselt 19. mees on sama ala mees Aadu Luukas ? seotud Pakterminali, N-Terminal Groupi ja Transiidikeskusega, varasid kokku 702 miljonit Eesti krooni. Luukase hinnangul asub ta edetabelis teenimatult kõrgel kohal. Eesti ärimeeste vähesus selles ülevaates on tema hinnangul aga põhjendatud.

?Eestis on liiga vähe jõukaid inimesi. Ma ei tunne väga hästi Läti ja Leedu majandust, kuid Eestis ei ole palju läbilöögivõimelisi firmasid, mille omanikud võiksid olla sellises edetabelis auväärsel kohal,? nentis ta.

Lätlaste ja leedulaste vahelt leiab veel 21. kohalt Merko Ehituse omaniku Toomas Annuse, 25. on BLRT Grupi juht Fjodor Bermani, 26. kohal on Tallink Grupi omanik Kalev Järvelill, 30. kohal Olympic Casino omanik Armin Karu.

Võimalikud kandidaadid leiti firmade majandusaruandeid ja turu ülevaateid analüüsides ning ?Kes on kes?? tüüpi teatmikest ja ajalehe artiklitest saadud info põhjal. Saja inimese nimed saadeti hindamiseks 15-liikmelisele ekspertgrupile, kelle ülesanne oli hinnata iga kandidaadi ?netoväärtus?. Gruppi kuulusid juristid, ärimehed, raamatupidajad, kes eelistasid jääda anonüümseks.

Netoväärtuse all peab The Baltic Times silmas summat, mis isikul oleks võimalik saada, kui ta kogu oma vara ära müüks, näiteks strateegilisele investorile. See tähendab, et juurde on arvatud ka teatud lisatasu, sest Balti riikide näol on tegemist kiirelt kasvava piirkonnaga. Nii on summad kohati suuremad, kui need oleks muudes sarnastes pingeridades, kirjutas The Baltic Times. Leht toonitas, et toodud numbrid võivad kiiresti muutuda, arvestades aktsiahindade muutust. Samuti tunnistas leht raskusi nii ebalikviidsete aktsiate väärtuse kui ka konkreetses firmas konkreetse isiku omanduses oleva osaluse suuruse hindamisel.

Eesti rikaste põhjaliku edetabeli leiab 16.01.2003 Äripäevast, Peeter Raidla artiklist ?100 suuromaniku käes pool Eesti eelarvrest?.

Hetkel kuum