Gea Velthut-Sokka • 10. detsember 2003 kell 22:00

Eesti Pank nõuab jõulist sekkumist

Riskidena toovad Eesti Panga analüütikud välja jätkuva jooksevkonto defitsiidi kasvu ning eraisikute ohtlikult suure võlakoormuse.

Eesti Panga president Vahur Kraft võrdles eile Eesti majanduse ja finantssektori arengut pikamaajooksuga. ?Kui meil on eesmärk võita 10 000 meetri jooks, aga kiirendame juba esimesel kilomeetril endal võhma välja, siis ei suuda me seda distantsi läbidagi, rääkimata võitmisest,? kommenteeris Kraft.

Eesti Pank otsustas edasi lükata pankade kohustusliku reservimäära alandamise. Praegu peab kommertspankadel reservimäär olema 13 protsenti, Euroopa Liidus on see kaks protsenti. Veel kevadel kaalus Eesti Pank reservimäära astmelist vähendamist juba selle aasta teisest poolest. Muudetakse ka reservinõude struktuuri ? sularahakassa enam reservina arvesse ei lähe.

Lisaks saatis Eesti Pank peaministrile, rahandusministrile ja majandusministrile ettepanekud kaotada KredExi lisatagatis eraisikute eluasemelaenudele ning lõpetada juba 2004. aastast eraisikute eluasemelaenude intresside mahaarvamine maksustatavast tulust. Seni on saanud eraisik maksustatavast tulust maha arvata kuni 100 000 krooni eest eluasemelaenu intresse. Praegu on Riigikogus menetluses eelnõu, millega seda summat vähendataks 50 000 kroonile. Eesti Panga ettepanek on selline soodustus üldse kaotada. Eelmisel aastal tagastas riik eluasemelaenude intressidelt 140 miljonit krooni tulumaksu.

Eesti Panga asepresidendi Andres Suti sõnul olid sellised soodustused kohased ajal, mil intressid olid kõrged ja eraisikutel laenuturule sisenemine väga raske. ?Täna tekitavad need pigem probleeme, julgustades inimesi laenama ka siis, kui nad tavaolukorras seda ei teeks,? jätkas Sutt. ?Tulumaksusoodustuse kaotamise mõju on rahalises mõistes kindlasti väiksem kui intresside tõus, millega varem või hiljem nagunii silmitsi seistakse.?

?Püüame nende jõuliste signaalidega panna nii pankasid kui eraisikuid lõpuks aru saama, millise olukorraga on tegelikult tegemist,? lisas Kraft.

Uus Maa kinnisvaraanalüütiku Ain Kivisaare hinnangul on näiteks KredExi toetuste kaotamise tulemuseks noorte väljasurumine kinnisvaraturult, samas Eesti Panga kavandatavad meetmed eraisikute laenamist üldiselt ei mõjuta.

?Nii või naa taandub küsimus ikkagi laenuvõtja maksevõimele ning isegi KredExi abil ei tee pangad selles osas mingeid järeleandmisi,? ütles Kivisaar. ?Laenuturu kasv on viimasel kolmel aastal tõesti olnud tormiline, kuid sellele eelneva kümnendi jooksul oli elanike üldine laenukoormus praktiliselt olematu. Seega võiks viimase kümnendi taustal praegust laenuandmist võrrelda hoopis kümne tuhande meetri võidujooksu lõpuspurdiga, sest esimesed üheksa tuhat meetrit sai vaikselt longitud.?

Eesti Ühispank: jagame Eesti Panga muret

?Jagame Eesti Panga muret ja arvame, et hetkeolukord, kus kuude lõikes on eraisikute laenuportfelli aastane kasvutempo küündinud 45 protsendini, ei ole jätkusuutlik, ütles Eesti Ühispanga krediidi arenduse ja koolituse osakonna juhataja Jaanus Leemets. ?Usume, et järgmisel aastal kasvutempo alaneb. Kindlasti avaldavad kasvutempo alanemisele mõju ka Eesti Panga ettepanekud,? ütles Leemets ja lisas, et Ühispank ei ole laenude tingimusi liberaliseerinud ega plaani hetkel seda ka teha.

Hansapank: väga õige ja riigimehelik käitumine

Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul käitus Eesti Pank õigesti ja riigimehelikult ning ettepanekud on õiged ja vajalikud. ?See on oluline sõnum ühiskonnale. Me kõik tahame tarbida ja oma elujärge parandada, kui seda aga kõik korraga teevad, tekibki mullistumine,? ütles Neivelt. Tema sõnul ei olnud eile Eesti Panga poolt välja pakutud lahendused üllatuseks. ?See oli igati loogiline ja oodatud käik.?

Nordea Pank: pesuveega visatakse välja ka laps

Nordea Panga Eesti filiaali juhatuse esimehe Juhani Seilenthali hinnangul on Eesti Pangal õigus kehtestada ka kommertspankadele mitte meeldivaid meetmeid, kuid need peaksid siiski olema põhjendatud.

Pankade reservimäära vähendamise edasilükkamine ei mõjuta Seilenthali sõnul kuidagi eraisikute laenude kasvu, tegemist on hoopis hoiustajate kaitseks mõeldud puhvriga. Intresside tulumaksust mahaarvamise kaotamine tema arvates laenude võtmist ei vähendaks, küll hakataks laenama välismaalt. ?Põhimõtteliselt on loomisel olukord, kus laps visatakse koos pesuveega välja ? kaob seninegi kontroll laenuturul toimuva üle,? nentis ta.

Sampo Pank: intresside maksutuludest mahaarvamise lõpetamine halvendab klientide laenu teenindamise võimet

Riigi poolt pakutav võimalus eluasemelaenu intresse maksustatavast tulust maha arvata ei ole tänases turusituatsioonis enam uute eluasemelaenude võtmisel otsust oluliselt mõjutavaks teguriks, kommenteeris Sampo Panga turundusdirektor Ranno Pajuri Eesti Panga ettepanekuid valitsusele.

?Küll aga võib see anda valusa tagasilöögi nende laenuvõtjate maksevõimele, kes on juba eluasemelaenu võtnud ning võib seeläbi halvendada klientide laenude teenindamise võimet,? ütles ta.

Eesti Pank tegi eile valitsusele ettepaneku kaotada eluasemelaenu intresside maksusoodustus. Äripäev uuris, kuidas erineva maailmavaatega poliitikud probleemi suhtuvad.

Rahandusminister Taavi Veskimägi: ?Riik peab astuma samme võlguelamise piiramiseks. Liigoptimistlikel tulevikuootustel ja maksusoodustustel tuginev laenukasv on ka meie jätkuva tähelepanu all, sest majanduse tsüklilisusega kaasnev intressitõus ja/või majanduslangus võib tuua kaasa tagasilööke nii vähekogenud laenuvõtjatele kui ka pankadele.

Olen veendunud, et riik peab fiskaalpoliitikas hoidma konservatiivset joont, samuti on riigi kohustus hoiatada kodanikke võimalike ohtude eest ja anda sellekohaseid signaale.

Valitsus on juba esitanud eelnõu, millega piiratakse maksustatavast tulust mahaarvatavate kulude summat 50 000 kroonini. Eesti Panga soovituste valguses on võimalik see piir veel kord üle vaadata. Rahandusministeerium lähtub põhimõttest, et maksumuutused ei tohi minna vastuollu juba laenu võtnud inimeste õigustatud ootustega.?

Endine rahandusminister, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok: ?Mahaarvamiste võimaluste kaotamist ei pea isiklikult otstarbekaks. Riik on seda lubanud ja selle lubaduse pealt on paljud kodanikud oma investeeringuid eluasemesse planeerinud. Sellest loobumine oleks selgelt õiguspärase ootuse printsiibi rikkumine.?

Sama meelt oli ka komisjoni aseesimees Vello Tafenau Rahvaliidust.

Endine rahandusminister, rahanduskomisjoni liige Tõnis Palts: ?Olen nõus Eesti Panga asepresidendi Andres Suti seisukohaga, et eluasemelaenu soodustused sellises suures mahus olid vajalikud ajal, mil laenuintressid olid kõrged. Tänaseks on laenuintressid tublisti langenud. Põhimõtteliselt tuleb meil rahanduspoliitikas liikuda maksuerisuste vähendamise suunas ja toetust vajavaid alasid toetada selgelt läbi eelarve. Samas tahan ära märkida, et koalitsioonileppe kohaselt jõustuvad õigusaktide muudatused, mis oluliselt mõjutavad majanduskeskkonda ning elanikkonna maksustamist aasta pärast muudatuse vastuvõtmisest.?

Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor: ?Meil omaksvõetud rahapoliitika ei anna Eesti Pangale suuri võimalusi lõhkilaenamist ennetada. Poleks ka ju probleemi, kui tarbimise ja laenamise kasv oleks tasakaalus tootmise ja ekspordi kasvuga. Nii et Eesti Panga pandud ?diagnoosiga? tuleb nõustuda. Määratud ?ravi? osas oleksin teistsugusel arvamusel. Elamuehituse soosimine on lisaks inimlikule mõõtmele ka majanduslikult põhjendatud. Sovjetiaegne ebaefektiivne elamufond ei saa olla uutes tingimustes jätkusuutlik. Soovitaksin selle asemel mõttetu tulumaksureform mitte edasi lükata, vaid maha kanda, sest selle teostus suurendab Eesti Panga poolt mainitud probleeme veelgi.?

Hetkel kuum