10. detsember 2003 kell 22:00

Pangad saavad olla abiks eurofondide kasutamisel

Eesti lõpetas edukalt läbirääkimised Euroopa Komisjoniga tõukefondide programmi osas perioodiks 2004-2006. Tulemus oli hea, kuid järgmisel korral võib varajane erasektori kaasamine viia veelgi parema plaanini.

Eestil õnnestus rida meetmeid läbi Brüsseli "masinavärgi" suruda. Riikliku arengukava (RAK) programmeerimine tõukefondide tarbeks on väga kasulik kogemus uue vooru (2007-2013) ettevalmistamisel, mis algab järgmisel aastal. Seega pole aega rahulolevalt toolileenile nõjatuda: Eesti peab peaaegu üheaegselt rakendama ligi 8-miljardilise investeerimisprogrammi ja alustama ettevalmistusi uue kasutamiseks.

Asja ivaks on kaasa mängida. Anna Euroopa Komisjonile siin-seal, mida too soovib (tähelepanu pööramine "võrdsetele võimalustele" või ?kohalikule arengule?), aga jää samas kindlaks oma prioriteetidele.

Eestil pole halvasti läinud. Õnnestus säilitada spetsiaalne meede turismile (mida komisjon soovis kõrvale jätta) ja hoida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamise meetme suurust praegusel tasemel. Eesti on teinud selge valiku investeerida kõrgemat väärtust lisavasse tootmisesse. Üks kroon iga kümne programmikrooni kohta läheb teadus- ja arendustegevusele. See on laiaulatuslik investeering, kui seda võrrelda Läti (ainult kroon iga 25 kohta) ja Leeduga (vastav meede ettevõtetele puudub sootuks). Siiski on mündil teine pool: kogu see raha tuleks paigutada hästi ettevalmistatud innovatsiooniprojektidesse ja selles osas on Eesti konservatiivne.

Näiteks on kogu programmis ainult üks selgesõnaline viide riskikapitalile. Sellest on kahju, kuna Euroopa Liidu regulatsioonid lubavad palju huvitavaid võimalusi: riskikapitali fondid, garantiifondid, laenufondid, intressi toetusskeemid, mitteametlikud investorite võrgustikud jne. Sellega seonduvad suuremad riskid saab katta Euroopa Investeerimisfondi skeeme kasutades. Parim nende instrumentide juures on see, et nad nö käivitavad finantssektori, mis võib kindlustada olulise osa erasektori kaasfinantseerimisest (loodetakse saada 1.5 miljardit krooni) juba varajases staadiumis.

Euroopa Liidust on tuua mõned head näited selliste fondide eraviisilisest juhtimisest, mille maksumuse katavad osaliselt tõukefondid. Väga edukas on näiteks Walesi Innovatsioonifond. Fond loodi 1999. aastal ja pidi esialgsete plaanide kohaselt töötama kümme aastat. Kaks aastat hiljem oli aga kogu kapital täielikult investeeritud 14sse innovatiivsesse firmasse, millel oli suur kasvupotentsiaal.

Fondi eduvalem koosneb omakapitali, laenude ja konverteeritavate laenude õigest kooslusest, mis kõik tagastatakse fondi, kui suhteliselt kõrge riskiga investeeringud on hakanud piisavalt tulusid tootma. Selle skeemi puhul aktsepteeritakse tavapärasest kõrgemaid riskiprofiile ja pikemaid tasuvusperioode. Lisaks pakub selline struktuur "lisateenuseid" nagu ligipääs muule kapitalile ja nõustamine tehnoloogiaekspertide poolt. Efektiivsust tõstab fondi juhtimine erasektori poolt. Ehk oleks Eesti võinud seda näidet Euroopa Komisjoniga läbi rääkides argumendina kasutada?

Finantssektoril on programmi rakendumisel kaks ülesannet. Pankade esimene ülesanne on pakkuda laene ja garantiisid toetuse saajatele, kes vajavad enne investeeringutoetuse saamist vahendeid investeeringu teostamiseks, mille puudumine saab tihti takistuseks. Ettevalmistuseks võib minna kümnendik projekti rahalisest väärtusest. Siis projekt algab ja alustatakse kulude tegemist, kuid raha saab tagantjärgi. Lõpuks on vajalik veel kaasfinantseerimine.

Liiati ei pruugi väikesel linnal või ettevõttel olla piisavalt kogemusi või suutlikust, et tegeleda kogu tööga, mis projektides teha tuleb. Siinkohal on oluline kogu tööd mitte konsultantidele teha anda. Plaani peaks ise tegema ja palkama kellegi, kes selle koostamist juhendaks.

Pankade teine ülesanne on pakkuda toetust ja nõu projektide ettevalmistamisel. Taotlejad saavad tõukefondidest raha ainult siis, kui projektid on nii majanduslikult kui tehniliselt vettpidavad. Pank aitab rahasaajal valida õige RAKi meetme ja nõustab kõigi taotluse osade (strateegia, koolitusvajadus, investeering) koostamist. Lisaks kontrollib pank taotlusele lisatud äriplaanide kvaliteeti ning vajadusel vahendab kontakte erialakonsultantidega.

Panga tõukefondide nõustaja aitab määratleda ka õige aja toetusdokumentide esitamiseks ning aitab vältida kõrvalekaldeid finantsdistsipliinist. Seega on finantssektori roll laiem kui ainult raha laenamine ja hõlmab kogu tugipaketti.

Pangad teavad, et ?õud ei saa juhtida rahandusministeerium üksinda ning töötavad selle kallal. Et nad aga otsivad veel oma täpset rolli, võiks järgmine kord asja nende jaoks veidi huvitavamaks teha ning nad programmeerimisse kaasata.

Samas sõnum pankuritele: hakake varem tegutsema! Programmeerimises osaledes võib väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuse või uurimus- ja arendustegevuse meetmete kirjelduse juba varakult konkreetsemaks muuta.

Sama kehtib investeeringute kohta kohaliku omavalitsuse tasandil. Tõhus finantsplaneerimine programmi tasandil paraneb erasektori ekspertide panuse tõttu. Pangad võiksid nõu anda, kuidas ära kasutada võimalusi, mida regulatsioonid pakuvad riskikapitali valdkonnas.

Klaas-Jan Reincke on Eestis elav Hollandi konsultant, kes on tegelenud tõukefondidega seotud projektidega kogu Euroopas

Autor: Klaas-Jan Reincke

Hetkel kuum