Tõnis Arnover • 14. detsember 2003 kell 22:00

ELi tippkohtumine kukkus läbi

Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos lõppes möödunudnädalane tippkohtumine kokkuleppele jõudmata. Samuti jäi lahendamata Suurbritanniat, Iirimaad ja Eestit enim huvitanud küsimus ehk rahvusliku veto säilimine maksude valdkonnas. Kuid Briti peaminister Tony Blair kinnitas Guardianile, et oli suutnud saavutada sellele laialdase konsensuse. Ja võib arvata, et Iirimaa hoolitseb selle eest järgneval ELi eesistumisperioodil.

ELi põhiseaduslikku lepet pole tõenäoliselt oodata enne aasta-kahe möödumist.

Nagu enne tippkohtumist oli näha, kujunes komistuskiviks võimu küsimus ehk riikide tulevane häältejaotus ELi Ministrite Nõukogus. Ühel pool olid Saksamaa ja Prantsusmaa, kes taotlesid uut, suurriikidele soodsamat süsteemi. Ja teisel pool Poola ja Hispaania, kes ei taganenud sammugi nõudest, et neile soodne Nice?i hääletussüsteem tuleb säilitada.

Et pooled oma seisukohast ei taganenud, pakkus eesistujariigi Itaalia peaminister Silvio Berlusconi neile alternatiivi, mille kohaselt vana süsteem kehtiks aastani 2014 ja seejärel tuleks uus süsteem, mis rohkem arvestaks suuremate riikide huve. Väidetavalt olid Poola, Hispaania ja isegi Saksamaa valmis seda vastu võtma, kuid kindla ?ei? ütles Prantsusmaa president Jacques Chirac.

Nice?i leppe omal ajal läbi surunud Chiraci põhihuviks oli, et Prantsusmaa saaks Saksamaaga ühesuguse häälte arvu ? 29, ehkki Saksa rahvaarv on 21 miljoni võrra suurem. Selle saavutanud, ei jäänud muud üle kui lubada Hispaaniale 27 häält. See maksiski nüüd kätte, kui Poola julges soovida täpselt sama.

Pärast ELi tippkohtumise läbikukkumist väljendati erinevaid seisukohti. Euroopa Parlamendi spiiker Pat Cox avaldas kahetsust, et ELi riikidel ei ole piisavalt ühistahet, ja tunnistas, et Euroopa on saanud tagasilöögi. Rootsi peaminister Göran Persson oli kriitiline hoopis kohtumise korraldaja Silvio Berlusconi suhtes, kes tema väitel liiga varakult alla andis, kui oli võimalus veel üks ööpäev lahendust otsida.

Tony Blair ütles, et parem on läbirääkimised pooleli jätta, kui võtta kiirustamisi vastu kehv otsus, st mitte korrata Nice?i viga.

Tippkohtumisele hinnangut andes kordas Eesti peaminister Juhan Parts Blairi mõtteid, et Eestit huvitab rohkem kvaliteet kui kiirus ning et läbirääkimiste katkemine on Eestile parem kui rutuga vastu võetud otsused, mis võivad osutuda halvaks.

Põhiseadusliku leppe vastuvõtmata jätmine ELi tegevust esialgu ei häiri, sest Nice?i lepe kehtib kuni 2009. aastani. Uus 25-liikmeline komisjon alustab tööd tuleva aasta märtsis, 1. mail saab ELi liikmeks kümme uut riiki, nende seas ka Eesti, ning juunis peetakse Euroopa Parlamendi valimised.

Hetkel kuum