14. detsember 2003 kell 22:00

Võta piirang ja pea aru

Üks toiduputkapidaja ütles mulle Tartus kehtiva kioskites alkoholi müümise keelu kohta, et küllap ta need paar aastat ära kannatab, kuni see hullus kestab. Et kindlasti lõpetab Tartu selle mõttetuse ära ? tema putkas õlut müüa ei tohi, aga naabruses asuvas baaris saab lakkuda nii palju, kui keha ja kaugas kannatavad.

Putkamehe lootused näikse luhtuvat. Tartu joomaregulatsioon pole läinud leebemaks. Kehtivad nii napsikeeld putkadele kui öise alkoholimüügi piirang poodidele.

Äsja lasi linnasekretär Jüri Mölder linna infotehnoloogidel luua kaardi, millele on märgitud need piirkonnad linnas, kus ei tohi enam seista alkoholireklaamid. Reklaamiseadusest lähtuv linnamäärus ei luba alkoholireklaami haridus-, tervishoiu-, spordi- ja muudele taolistele rajatistele lähemale kui 150 meetrit. Nagu välja tuleb, on nüüd Emajõelinnas joovastavate jookide reklaamimiseks õige vähe kohti.

Vaevalt, et joomist mõjutab oluliselt, kus ja mis kell alkoholi müüakse. Ammugi pole vahet, kuskohas seda reklaamitakse. Palju tähtsam on signaal, mis ühiskonnale antud ? alkohol pole asi, millega peaks tänaval laiutama. Kodus või baaris joomine segab mittejoojaid vähem kui tänaval või putka ees napsitamine.

Iseasi, kuidas ühiskond reageerib. Või ei reageeri. Ja kui hästi peavad Tartu valitsejad piiri mõõdukalt mahasuruva ja hüsteeriliselt ründava alkoholipoliitika vahel. Äkki keerab näiteks järgmine linnavalitsus vindi üle? Ajalooline kogemus kinnitab, et liigse piiramise tulemus on vastupidine.

Kuu alguses seitsmes Tartu ümbruse vallas tehtud politseioperatsioon näitas, et rahva suhtumine alkoholi on tihti midagi muud kui kainemeelne. Konstaablid avastasid paarikümnest paigast kokku üle kahe ja poole tonni meskit, üle kuuesaja liitri kanget salaalkoholi ja neli puskariaparaati. Terviseks?

Autor: Vahur Afanasjev

Hetkel kuum